MTÜ Koostöökoda sai Anija mõisa remondiks 4,1 miljonit krooni
Koostöökoja juht LYDIA KRUUSMANN MTÜ uutes ruumides Anija mõisas.
Kehrast Anija mõisa kolinud MTÜ Koostöökoda sai riigieelarvest 4 123 806 krooni mõisaruumide renoveerimiseks.
MTÜ Koostöökoda pidi lasteaiamajas asunud Kehra päevakeskuse ruumidest välja kolima, kuna sügisel avatakse seal Lastetare uus rühm. Koostöökojale leiti uued ruumid Anija mõisas. Märtsis otsustas vallavolikogu anda Koostöökojale koolituste, seminaride ja nõustamiste korraldamiseks mõisa peahoones 163 ruutmeetrit pinda kuni 1. aprillini 2020 rendile.
Augusti algusest tegutseb MTÜ uutes ruumides. Koostöökoja juhataja Lydia Kruusmann rääkis, et mõisahoone ühes toas tehti oma jõududega sanitaarremont – pahteldati ja värviti seinad, laed ja põrandad, värviti suur ahi ning paigaldati valgustid.
„Need ruumid on meie käes ajutiselt, kui saab tehtud suurem remont, kolime mõisa parempoolsesse tiiba,“ selgitas ta.
Remondiraha on olemas – juunis otsustas valitsus Euroopa Liidu struktuuritoetuse avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamise meetmest eraldada Koostöökojale üle 4,1 miljonit krooni. Anija valla oma- osalus on 217 042 krooni. Selle raha eest saab Lydia Kruusmanni hinnangul teha korda MTÜle vajalikud tööruumid, ülejäänud mõisa rekonstrueerimiseks koostab vallavalitsus taotluse Euroopa Liidu struktuurifondile.
Koolitus noortele ja täiskasvanutele
Kevadel 10. sünnipäeva tähistanud Koostöökoja alla kuuluvad Ida-Harju teabe- ja nõustamiskeskus ning vabahariduskool Koit.
Teabe- ja nõustamiskeskus tegutseb Koostöökoja juures 2001. aastast. Seda rahastab riik tänavu veidi rohkem kui 40 000 krooniga.
Sügisel käivad keskuse töötajad läbi kõik Ida-Harjumaa koolid, tutvustavad oma tegevust. Seejärel hakkavad koolid neilt tellima teenust ehk karjäärinõustamist. Mõned tulevad ise kohapeale, mõned tellivad nõustajad kooli. Keskmiselt käiakse nädala jooksul kahes-kolmes koolis, kõige „kuumem“ aeg on enne kooliaasta lõppu, jaanuarist aprillini.
„Mõnikord suunavad ka omavalitsuste sotsiaaltöötajad lapsi meie juurde, mõnele on vaja pakkuda psühholoogilist nõustamist,“ selgitas Lydia Kruusmann.
Karjäärinõustamist tehakse grupis, kus on erinevad töötoad, muuhulgas õpetatakse, kuidas erinevate koolide kohta infot leida. Psühholoogiline nõustamine on individuaalne, seda on aidanud teha Kehra gümnaasiumi psühholoog Kaie Petser.
Vabahariduskool Koit osaleb eelmisest kuni 2013. aastani programmis „Elukestev õpe täiskasvanutele koolituskeskustes“. Seda toetab riik 100 000 krooniga.
Täiskasvanute koolituse raames on Koostöökoda korraldanud lilleseade ja kunstikursusi, eluabiõpet, tervisetunde, arvutikursusi jm. Osaletakse ka Soome-Eesti vabahariduskoolide koostöö-arenguprojektis FinEst Learning Bridge INTERREGIA 2006-2013. Selle raames toimus Kehras vitspunutiste lühikursus.
Andragoogi ja karjäärinõustaja kutsega Lydia Kruusmann märkis, et ka täiskasvanud inimesed ei peaks kartma karjäärinõustamisele tulemist: „See pole arstilkäik. Mõnikord on hea oma edasisi ametivaliku plaane kellegagi arutada ning nõu küsida.“
Koostöökoja noorteprojekti „Seltsis segasem“ raames on korraldatud fotokonkurss ja noortepäevi ning projekti „Olen väärtuslik“ raames ettevõtmisi puuetega inimestele. Mõlemat projekti on toetanud Harju maavalitsus.
Anijale tuleb Harjumaa õppenõustamiskeskus
Juuli algul kinnitas kultuuriminister Laine Jänes Euroopa Liidu struktuuriabi inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme rakendamiseks õppenõustamissüsteemide arendamise programmi. Selle raames luuakse maakondades piirkondlikud õppenõustamiskeskused, et ennetada õpilaste väljalangemist koolidest ning suurendada noorte edasist toimetulekut ja konkurentsivõimet igapäevaelus ning tööturul.
Harjumaa õppenõustamiskeskuse loomine ja arendamine anti MTÜle Koostöökoda.
„Maavalitsusest küsiti, kas oleme nõus seda tegema. Kuna oleme juba seitse aastat õpilasi nõustanud, tundus see meie senisele tööle üsna loogiline jätk,“ lausus Lydia Kruusmann.
Programm peaks üle-riigiliselt käivituma sügisel.
„Keskuse sihtgruppi kuuluvad õpilased, õpetajad, lapsevanemad. Eesmärk on, et nõustamissüsteem oleks lõimitud, et ka erivajadusega noored saaksid kohapealt abi. Selleks peame tööle võtma uusi inimesi, logopeede ja eripedagooge, vaja on luua ka komisjon, kes hakkab vajadusel suunama õpilasi erikoolidesse,“ ütles Lydia Kruusmann.
Kui palju eraldatakse raha Harjumaa õppenõustamiskeskuse käivitamiseks, pole veel teada.
KÜLLI KOPPELMAA
