Esimene Eesti naisarhitekt ERIKA NÕVA – 100

Erika Nõva (neiuna Volberg) sündis Muuksi külas Toomani talus 4. aprillil 1905. aastal pere kaheksanda lapsena.

Suure pere isa Hans oli talupidaja. Talutöö kõrval tuli ehitada ka sildu, teid ja kaevusid, kuna kivised põllud ei andnud suurele perele elatist.

Lapsed olid kõik õpihimulised ja isa Hans pidas nendele hariduse andmist väga oluliseks. Tegi omalt poolt kõik, et lapsed saaksid õppida. Enamik lastest saigi kõrghariduse.

Erika lõpetas Tallinna Tehnikumi arhitektuuriosakonna 1931. aastal, purustades sellega Eesti esimese naisarhitektina müüdi meeste ainuvalitsemisest ehituskunstis. Valitud erialale aitas kaasa ka lühiajaline praktika Soomes.

Oma venna August Volbergi kõrval võttis Erika osa arhitektuurikonkurssidest ja saavutas Kaunase Ohvitseride Kasiino projekteerimisel II auhinna.

Erika abiellus 1934. aastal veebruaris kirjakunstnik – fotograafi Ilmar Nõvaga. 12. juunil 1935. aastal sündisid neil kaksikud Tiiu ja Ants.

Üsna varakult tundis Erika huvi talumajade projekteerimise ja sisustuse vastu. Temalt ilmus vastavaid artikleid „Taluperenaises“. Hiljem on ta kavandanud ka talumööblit. Põllutööministeeriumi Asundusametis töötades planeeris ta põllumajanduslikke uudisasundusi ja nende tüüpelamuid Pillapalus, Peressaares, Pikaveres ja Lepplaanes.

Tema projekte iseloomustab looduslähedus ja kiindumus maaellu. Lahenduste lähtealuseks olid praktilised eluvajadused ja taluehitistele omased kujundusvõtted, mis sulatasid uusehitused harmooniliselt külapilti.

Ta oli eesti rahvusliku maa-arhitektuuri rajajaid. Omandatud kogemusi rakendas ka sõjajärgsel perioodil sovhoosiasulate planeerimisel (Roela, Soonurme, Kostivere, Raku jt).

Erika Nõva tähtsamad tööd on: Tallinna Inglise Kolledži hoone 1939. aastal koos Alar Kotliga (praegune Tallinna Ülikooli peahoone), Tallinna Spordihoone 1938. aastal, Tallinna Keskhaigla uue osa projekt, Prantsuse Lütseumi hoone 1940. aastal koos Alar Kotliga, Tallinna Komsomoli staadioni projekt (praegu Kalevi staadion), Lembitu tänava uushoonestus 1947 – 1952.

1950-ndail aastail tegutses Erika Nõva juhtiva arhitektina „Eesti Projektis“. Kuigi tema projektide järgi on valminud mitmed ühiskondlikud hooned, jäi ta põhiliselt siiski maaelamute loojaks.

Erika Nõva kavandas ja ehitas 1938. aastal Nõmmele ka endale maja, kuhu ta jäi elama 50 aastaks.

Oma hingelt jäi ta ikka maainimeseks, kes on lihtne, töökas, aus, väga abivalmis, otsekohene ning loodust armastav.

Ta oli ka kõrges vanuses aktiivne – võttis osa arhitektuurialastest konkurssidest, püüdis olla kõigega kursis, hoidis sidet noorte arhitektide ja endiste töökaaslastega, kutsudes neid oma koju vestlusõhtutele. Korraldas ka kangakudumiskursusi. Nii ta ei andnudki elule alla vaid võitles kuni lõpuni.

Erika Nõva suri 22. aprillil 1987. aastal ja on maetud Volbergide hauaplatsile Kuusalu kalmistul. Oma tööga pärandas ta järeltulevatele põlvedele õpihimu ja ettevõtlikkuse koos suurepärase kunstimeele ning loodusearmastusega.

Laulva revolutsiooni ajal 1988. aastal asusid Toomanile elama Erika Nõva tütar, moekunstnik Tiiu Mürk koos abikaasa Raimondiga, endise Eesti suusakahevõistlejate peatreeneriga.

Toomani talu elab nüüd uut elu. Majapidamise taastamisele ja arendamisele on kaasa aidanud nende kolm poega – Tõnu, Matti ja Mihkel oma peredega.

Vanas viljaaidas, mis hiljuti sai uue rookatuse, asub väike talumuuseum, karjamaal sebib ringi 20 eesti puhtatõulist tumedapealist lammast.

Naabruses, vanaonu Joosep Volbergi Aedla talus toimetab Ants Nõva oma perega, peab turismitalu ning kasvatab hobuseid. Tütar Siiri jätkab vanaema ametit, on lõpetanud Tallinna Kunstiakadeemias arhitektuuri eriala ja tütar Kai Tallinna Pedagoogikaülikoolis käsitöö eriala.

AITA KARJATSE