Sõnumitooja nr 2

Keskpolügoonil tegutsevad turismiettevõtjad ning Läsna, Mõndavere külade elanikud soovivad selgust, kas ja kuipalju on neil edaspidi võimalus avalikust kasutusest

väljajäetud veekogusid külastada.

Vabariigi valitsus võttis 19. detsembril 2003 vastu määruse, millega jättis avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja kaitsejõudude keskpolügoonil asuvad Nõmmoja Kalajärve ja Pakase järve, Valgejõe Harjumaal alates Raudkõrve oja suudmest kuni Suru sillani ja Pikkoja alates lähtest kuni Kuusalu ja Loksa valla piirini.

Sellest, et valitsus sulges rahvale osa Valgejõest ja Kalajärve, hakati rääkima alles möödunud nädalal, kui BNS avaldas sellesisulise uudise.

Kalajärv on Kardina valla Läsna ja Mõndavere küla elanike supluskoht, Valgejõgi on üleriigiliselt tunnustatud kanuujõgi.

Kadrina vald protestib

Eemisel nädalal ilmus Virumaa Teatajas lugu „Valitsus pani Valgejõe kinni“.

Selles tunnistab Kadrina vallavanem Ain Suurkaev, et on määrusest hämmingus. Seni olid vallajuhid riigiametnikega rääkinud veekogude kasutuse piiramisest õppuste, näiteks lahinglaskmiste ajal, kuid mitte seda, et need arvatakse avalikust kasutusest välja.

Kadrina vallavalitsuse liige Teet Koitjärv, Kadrina valla üldplaneeringu projektijuht ütles möödunud reedel Sõnumitoojale: „Küsimus pole mitte selles, et kaitsejõud ei saaks ohutuse tagamiseks polügooni kinni panna, aga veekogude puhul pole see õige. Kohaliku inimese vaatenurgast pole selge, kuidas neid veekogusid kasutada saab.“

Kardina vallavalitsus arutas eelmisel nädalal jõgede-järvede sulgemise küsimust ning otsustas teha Kuusalu vallavalitsusele ettepaneku muuta Suru, Pala, Tõreska ja Kolgu külas rajatava kaitseväe keskpolügooni detailplaneeringut.

Võtta detailplaneeringu seletuskirjast välja lõik, milles on kirjas, et ala sulgemine nõuab Nõmmoja Kalajärve, Pakase järve, Pikkoja, Valgejõe avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvamist.

Kardina vald pöördub ka õiguskantsleri poole, et selgitada, kas rahvas tohib üldse Valgejõe või vaidlusaluste järvede ääres käia.

Teet Koitjärv tõdes, et valitsuse määruse õiguslikus pooles on küsitavusi ning selle vastuvõtmise oleks võinud ära hoida, kui infot oleks saanud varem .

Kuusalu vald soovitas seadusemuudatust

Kuusalu vallavalitsus oli kavandatava määrusega kursis juba septembris. Keskkonnaministeerium saatis vallavalitsusele kirja, milles paluti määruse kohta arvamust.

Kuusalu vallavanem Herko Sunts: „Nii suuri veekogusid pole varem kinni pandud. Vallavalitsuse ettepanek oli teha seadusemuudatus, lisada veeseadusesse säte — inimeste tervise ja turvalisuse tagamiseks võib kohaliku omavalitsuse täitevorgan piirata ajutiselt avalikult kasutatava veekogu kasutamist.“

Samas kirjas tegi vallavalitsus ettepaneku konsulteerida ka Kadrina vallavalitsuse ja huvigruppidega, kes nimetatud veekogusid kasutavad.

„Meile vastati, et valitsuse arvates on selline seadusemuudatus liiga bürokraatlik. Kuid vallavalitsusel oleks võimalik sulgemine kompaktselt otsustada, õppuste toimumisajad on ju paika pandud,“ rääkis vallavanem. „Riigi poolt selline kinnipanek päris hea lahendus ei olnud.“

Turismifirma vaidlustab määruse

Anija vallas Pillapalus asuv OÜ Kõrve Keskus on Eestis ainus turismiettevõte, kelle äriplaan on rajatud kanuu-, jalgsi- ja kompleksmatkadele Valgejõel ning selle ümbruses.

Selle juht Enn Praks märgib, et Kõrve Keskus esitas 2001. aastal äriplaani pangale ning see on rahastatud.

„Seadus ütleb, et piiranguid saab teha kohese ja õiglase tasu eest,“ sõnab ta. Ka soovib ta näha täpseid dokumente, mis päevadel, mis kell on jõgi kinni ning mis ajal saab seda kasutada.

Ta kinnitab, et igal juhul esitab Kõrve Keskus riigile 19. detsembri määruse kohta protesti.

„Polügooni keskkonnamõjude hindamisel ei ole adekvaatselt hinnatud majanduslikke mõjusid. Andsime polügoonil matku korraldava 17 firmaga Kuusalu vallale üle kirja, teatasime, et oleme olemas. Kuid meiega pole arvestatud. Küsiti andmeid, kui palju käib turiste, prognoositavat käivet ja muud sellist teada ei tahetud.“

Läsnalt kilomeeter Kalajärveni

Läsna küla elanike õiguste aktiivne kaitsja Piret Mildeberg on seda meelt, et veekogude kasutamise probleem on jäämäe väike tipp, ajakirjanduses üles puhutud. Samas leiab, et vähemalt tõmbab poleemika polügooniprobleemidele tähelepanu.

„Kalajärv on piirkonna kõige soojem, ainsana liivapõhjaga. Teiste järvede kaldad on pehmed. Kaitseministeeriumi esindaja ütles Virumaa Teatajas, et polügooni piirid pidevalt kinni ei lähe. Aga puudub selgus, kui mitmel päeval me seal käia võime,“ kommenteerib ta.

Samas sõnab: „Ma ei küsigi neilt seda, sest olen aru saanud, vastust ei tulegi — ei teata. Ees on NATOsse minek, Euroopa Liit. Ma päris tõsiselt muretsen, mis saab siin olema viie või kümne aasta pärast.“

ÜLLE TAMM

Tulvavesi tegi Kahala järve tammi augu

Aastavahetuse tulvavesi hakkas Kahala järve Aabrami tammi uuendamata osast üle ajama.

Vesi viis tammi madalamaks ning uuristas sellesse ka augu.

MTÜ Kahala Järv juhatuse liikmed Aivar Oras ja Hando Vesilind remontisid tammi käsitsi. Korralikumaks parandamiseks on vaja AS Kumari tehnikat.

„Kui vesi hakkas tõusma, tegime lüüsid lahti, aga ikka ajas üle,“ jutustas Aivar Oras. „Ümberkaudsed inimesed rääkisid, et ka kevadiste üleujutuste ajal pole nii palju vett olnud.“

Vesi voolas Loo ojja, mis ajas omakorda niipalju üle, et uputas Sõitme külas keldreid, viis kalakasvatuse tiikidest kalu minema.

Aivar Oras pöördus abi saamiseks Kuusalu vallavalitsuse poole, et vallaeelarvest eraldataks tammi avariiohtliku osa remondiks 10 700 krooni.

Aivar Oras lubas, kui vallavalitsus raha eraldab, siis hakkab Kumari sel nädalal tammi korda tegema.

Kuusalu vallavalitsus otsustas eelmisel reedel, et MTÜ Kahala Järv saab tammi jaoks 10 700 krooni.

MTÜ Kahala Järv tellimusel remontis Kumari novembri lõpus Kahala järve Aabrami tammist 250 meetrit, selleks kulus üle 72 000 krooni. Raha saadi Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) 61 629 krooni ja Kuusalu vallat 6860 krooni, MTÜ lisas 3850 krooni.

Tammi remontimata osa kordategemiseks taotleb MTÜ KIKilt lisaraha.

ÜLLE TAMM

Juhtkiri

Veel üks võimalus

Valitsus otsustas kahe järve ja kahe jõe avaliku kasutuse keelamise ning nende jätmise kaitsejõudude polügoonile 19. detsembril — mõni päev pärast seda, kui Kuusalu vallamajas lõppes polügooni detailplaneeringu avalik arutelu. Muudatusettepanekuid sai teha avaliku arutelu ajal.

Paraku juhtus nii, et vallamaja ametnikud ei jõudnud nõutud kahe nädala jooksul kõigile esitatud ettepanekutele vastata (haigestumised, ühe ametniku puhkus) ning Kuusalu vallavalitsus otsustas avalikustamist korrata — et hiljem ei saaks tehtud toiminguid vaidlustada.

Teistkordne avalikustamine algab sel kolmapäeval ning kestab taas kaks nädalat. Nüüd on võimalik sõna sekka öelda ka kanuumatkadeks kasutatava Valgejõe ning Läsna küla ujumiskoha Kalajärve sulgemise asjus.

Sõnumitooja loodab, et polügooni jõgede-järvede kasutamise üle tekkinud meediakäral on mõju ning sunnib polügoonirajajaid ettepanekute ja protestidega arvestama.

Arvamus

Olematu raha kulutamine Loksal

Pilt: ANDRES KAARMANN, Loksa linnavolikogu liige, Res Publica

Eelmise aasta lõpus manitses rahandusminister Taavi Veskimägi omavalitsusi mitte elama üle oma võimete. Nimetatud küsimus oli päevakorda kerkinud seoses pealinna eelarve menetlemisega. Murelikuks teeb eelkõige linna suur laenukoormus ja segased müügiskeemid linnavaraga. Kokkuvõtlikult selline poliitika igatahes Keskerakonna poolt juhitavale pealinnale au ei tee.

Sarnases olukorras on ka Loksa linn. Vähemalt sellisele seisukohale tuleb asuda linnavalitsuse eelarve projekti vaadates. Nii on linnaeelarvesse plaanitud näiteks linnavara müüki 1,5 miljoni krooni eest, mida Res Publica toetada ei saa. Eeltoodust lähtuvalt on Res Publica esitanud volikogule ka eelarve muudatusettepaneku.

Muudatusettepanek esitati linnavolikogule kahel põhjusel. Esiteks ei ole eelarve koostamisel heaks tavaks see, et tuluna planeeritakse eelarvesse võimalikku linnavara võõrandamist. Puudub ju garanteeri, et linnavara ka vastav hinnaga müüakse ja see võib panna linna raskesse majanduslikku olukorda.

Teiseks tõuseb kohe küsimus, milline linnavara siis müüki läheb? Volikogu linnavara- ja õiguskomisjoni ning rahanduskomisjoni liikmena ei ole ma näinud ühtegi dokumenti võõrandatava vara kohta. Pigem seisneb küsimus hoopis selles, et erinevate poliitiliste lubaduste katteks ei jätku lihtsalt vahendeid. See aga võib viia olukorrani, kus eelarve täitmiseks tuleb teatud vara müüa alla turuhinna. Omaette teema on ka see, kui palju on linna valitsemiseks vaja munitsipaalvara. Kuna aga vastavad andmed puuduvad, ei saa sellel teemal ka argumenteerida.

Eelnevast lähtuvalt toetabki Res Publica eelarvekärpeid, millega vähendataks kulutusi infotehnoloogiale ning peatataks ka esialgu allasutuste palgatõusu. See on kindlasti ebapopulaarne otsus. Kuid olukorras, kus linnavara plaanitakse müüa muuhulgas selleks et töötasusid välja maksta, oleks linna selline käitumine äärmiselt vastutustundetu. Oleks ju võinud lihtsalt mõned poliitilised ametnikud palkamata jätta ja juba selle arvelt võiks paarile allasutusele palgatõusu lubada.

Tahan siiski lisada, et Res Publica toetab plaani tõsta allasutuste töötajate palkasid, kuid seda kindlasti võrdsetel alustel. Kuna aga hetkel puudub selgus eelarvesse laekuvate vahendite aga ka palgafondi kasutamise aluste osas, ei saa see antud hetkel olla kuidagi põhjendatud. Sisuliselt oleme valmis palgafondi tõstma ka hiljem ja seda vajadusel tagasiulatuvalt. Peamine eeldus sellele on aga, et eelarvesse laekuvad reaalsed vahendid ja tõus ei toimuks linnavara müügi arvelt.

Eelneva jutu kokkuvõtteks tulebki tagasi tulla rahandusministri manitsuse juurde, et jääme kohustuste võtmisel terve mõistuse piiresse. Linnavalitsust võib aga eelarvepoliitika ajamisel võrrelda kergemeelse EGO järelmaksukaardi omanikuna, kes endale reaalseid võimalusi arvestamata kohustusi võtab. Makseraskusi juba ette teades hakatakse aga oma olemasolevat vara müüma.

Politseijuht palus volikogus arutada ILMI TERNOVSKAJA odekolonnilugu

Ida-Harju politsei ülemkomissar ANTS TSUGART saatis Loksa linnapeale esildise arutada volikogus odekolonnipudelite võtmist ning rakendada meetmeid selliste juhtumite edaspidiseks vältimiseks.

Loksa linnavolikogu möödunud aasta viimasel istungil luges volikogu esimees Jaan Pöör ette politsei ülemkomissar Ants Tsugartilt Loksa linnapeale saadetud kirja.

Selles on öeldud, et 26. septembril 2003 alustas politsei kriminaalmenetlust OÜ Oljana juhatuse liikme Vladimir Jaštšenko (õige eesnimi on Aleksandr. Toim.) avalduse alusel — 25. septembril tuli Loksa linnavolikogu liige Ilmi Ternovskaja Loksal Posti 4 taaravastuvõtupunkti, võttis müüja nähes 2 pudelit lõhnavett ning lahkus nende eest tasumata. (Juhtunust on üksikasjalik lugu Sõnumitoojast nr 40)

21. novembril 2003 kriminaalasja menetlus lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu, kuna Ilmi Ternovskaja võttis lõhnavett omastamise eesmärgita, tema poolt tekitatud kahju pole oluline ning on hüvitatud.

Samas on ülemkomissar linnapeale kirjutanud: „Vaatamata sellele, et Ternovskaja poolt toimepandu ei ole kriminaalkorras karistatav, on tema käitumine õigusvastane järgmistel põhjustel: vastavalt EV kehtivale seadusandlusele on esemete võetuse teostamine lubatud vaid sellist pädevust omavate organite seadusega kehtestatud alusel ja korras.“

Ning lisatud, et Loksa linnavolikogu liikmena ei omanud Ilmi Ternovskaja sellist õigust: „Seega tegutses Ternovskaja omavoliliselt, ületades Loksa linnavolikogu liikme pädevust.“

Lõpuks on ülemkomissar kirjutanud: „Seoses eeltooduga palume arutada nimetatud juhtumit Loksa linnavolikogu istungil, tutvustada Ilmi Ternovskajat linnavolikogu liikme õiguste ja kohustustega ning rakendada meetmed selliste juhtumite edaspidiseks vältimiseks.“

Rakendatud meetmetest palutakse teatada ühe kuu jooksul pärast esildise kättesaamist.

Esildis oli linnapeale saadetud 28. novembril 2003. Loksa linnasekretär Anti Pärtel ütles eelmisel reedel, 9. jaanuaril 2004, et vastust pole ülemkomissarile seni saadetud.

Volikogus kommenteeris VÄRNER LOOTSMANN

Volikogu istungil ütles Jaan Pöör ülemkomissari kirja kohta, et selline arutamine pole volikogu pädevuses.

Linnakoalitsiooni esimees Värner Lootsmann lisas: „Me ei saa seda volikogus arutada ka seetõttu, et Ternovskajat pole kohal (kogu opositsioon puudus. Toim.) ega saa selgitada, miks ta võttis just kaks pudelit, mitte ühe või rohkem.“

Volikogu võttis esildises kirjutatu teadmiseks.

Esildis linnapea taotlusel?

Ilmi Ternovskaja: „Ilmneb, et Loksa linnapea Helle Lootsmann käsutab ka Loksa linnavolikogu. Linnapea on 1. oktoobril saatnud Harju politseiprefektuurile kirja, milles on öeldud, et Aleksandr Jaštšenko esitas linnavolikogule avalduse ja palub arutada minu käitumist.“

Teda häirib eelkõige linnapea kirja viimane lõik: „Et Loksa linnavolikogu saaks oma liikme käitumist arutada, palun Teie poolset informatsiooni, kas OÜ Oljana poolt on esitatud eelpoolkirjeldatud juhtumi kohta avaldust Harju politseiprefektuurile.“

Linnasekretär Anti Pärtel selgitab: „Kuna Jaštšenko oli teinud avalduse, siis linnapea kiri prefektuurile oli sisuliselt järelepärimine, kas Jaštšenko avaldus vastab tõele.“

Taarapunkt müüb nüüd ka süütevedelikku

Ilmi Ternovskaja nimetab kurioosseks kogu juhtunu lõpptulemust - Loksa linnavalitsus on andnud taarapunktile uues tegevusloas nüüd juba tööstuskaupade müügiõiguse (varem võis lisaks taarale kaubelda esmatarbekaupadega).

„Tööstuskaubana müüakse taarapunktis nüüd 0,2-, 0,3-, 0,5- ja 1-liitristes pudelites süütevedelikku, mida sealt ostetakse joomiseks, nagu ostetakse ka odekolonni,“ kinnitab ta.

Ja märgib veel: „Linnavalitsus otsustas keelata öisel ajal alkohoolsete jookide müügi Loksa kauplustes. Seda esitati kui linnavalitsuse algatust ja töövõitu, kordagi ei mainitud, et tegelikult esitasin vastavasisulise eelnõu mina. Olen seda teinud korduvalt.“

ÜLLE TAMM

Oksjonil kerkis Aruküla krundi hind 360 000 kroonile, Kehras müüdi alghinnaga

7. jaanuaril Harju maavalitsuses toimunud avalikul enampakkumisel müüdi kõik kuus oksjonile pandud Kehra krunti alghinnaga, ainsa Aruküla krundi hind kerkis ligi 10 korda.

Suulisel avalikul enampakkumisel müüdi Kehras Niidu t 8 krunt, mis oli müügil ka eelmisel oksjonil novembris alghinnaga 16 700 krooni. Avalikul enampakkumisel võisid osaleda kõik Eesti kodanikud ning eraõiguslikud ja juriidilised isikud. Ostetud krundi hinnast vähemalt pool tuleb tasuda rahas, pool EVP-des.

Suulisel piiratud enampakkumisel olnud Arukülas Tulbi t 5 krunt, mille algind oli 40 300 krooni, müüdi 360 300 krooni eest. Krundile oli kolm tahtjat.

Kõik Kehra krundid, mis olid suulisel enampakkumisel, müüdi alghinnaga. Tuleviku t 3 müüdi 18 900 krooni, Tuleviku 7 21 300 krooni, Tuleviku 13 21 100 krooni), Tuleviku 15 alghind 18 100 krooni ning Niidu 13/Tuleviku 4 17 200 krooni eest.

Suulise enampakkumise tulemusi ei või maavanem kinnitada mitte varem kui 5 ja mitte hiljem kui 15 päeva pärast enampakkumise toimumist. Tulemuse kinnitamisest kolme kuu jooksul tuleb sõlmida ostu-müügi leping. Kes seda mõjuva põhjuseta sel ajavahemikul ei tee, ei saa enam sellel enampakkumisel osaleda.

Maavalitsuse maaosakonna peaspetsialist Marje Uusküla selgitas, et vaid üksikutel juhtudel loobuvad inimesed ostetud maast. Enamasti siis, kui hind on oksjonil kerkinud väga kõrgeks.

„Ka seekord läks üks hind väga kõrgeks, kuid noored käisid juba kirjutamas avaldust müügihinna vähendamiseks,“ sõnas ta.

Marje Uusküla selgitas — kui peres on pärast 7. juunit 1996 sündinud lapsi, on võimalik piiratud enampakkumisel, ostueesõigusega erastamisel ning vabade põllu- ja metsamaade erastamisel iga lapse kohta vähendada müügihinda 25 000 krooni võrra. Kui peres on neli alla 18-aastast last, on võimalik ostuhinda vähendada kokku 25 000 krooni.

„Tihti on müügihinda vähendatud 50 000 krooni. Eks pakkumistel juba arvestatakse - kui oksjoni võidad, on võimalik soodustust kasutada,“ rääkis Marje Uusküla.

Ta lisas, et avalduse müügihinna vähendamiseks on kirjutanud enamus oksjonil osalenuist ning suurel osal on loetud müügihind tasutuks, kuna peres on väike laps.

Piiratud enampakkumisel müüakse maad EVP-de eest ning oksjonil võivad osaleda Harjumaa ja Tallinna noored pered (keskmine vanus 30 aastat), üksikisik, kelle kasvatada on kolm alaealist last, õigustatud subjektid, kellel ei antud samas vallas maad tagasi antud ning sundüürnikud.

KÜLLI KOPPELMAA

Ökokratil on koos Eesti Energiaga internetimäng

Kogu möödunud nädala reklaamis Everyday.com internetiportaal Eesti Energia ja Ökokrati energiasäästliku majapidamise mängu.

Energiasäästu mängu on võimalik mängida MTÜ Ökokratt koduleheküljelt aadressil www.okokratt.ee. Iga kuu lõpus autasustavad AS Eesti Energia ja MTÜ Ökokratt edetabelisse jõudnud mängijaid.

MTÜ Ökokratt juhatuse esimehe Priit Adleri andmetel on huvi mängu vastu päris elav, koolivaheajal oli mitmel päeval mängijaid päevas ligi 200. Koos mänguga esitatakse energiasäästu puudutavaid praktilisi küsimusi, mis põhinevad igapäevaloogikal: millisel pliidiraual on tark keeta vett, millega optimaalne keeta kohvi, millist elektripirni kasutada, kuidas kõige säästlikumalt pesta pesu, toidunõusid jms.

MTÜ Ökokratt osaleb AS Eesti Energia Energiasäästu kampaanias, mis kestab kuni käesoleva aasta aprillini.

Energiasäästu keskuses Tallinnas toimus 8.-10. jaanuaril mängu esitlus. Seda tegid Kuusalu keskkooli noored õpetaja Viive Abel juhendamisel. Priit Adleri sõnul oli osavõtt aktiivne, külastajad jäid mänguga rahule.

Kuusalu valla keskkonnateenistuse juhi Priit Adleri eestvedamisel alustati Ökokrati nime all koolides ja lasteaedades keskkonnakaitseliste ürituste korraldamist 1999. aastast, esialgu Kuusalu valla lasteasutustes, nüüd juba ka mitmel pool mujal — Raasiku, Rae, Jõelähtme vallas, Maardu linnas. Kavas on laieneda kogu Harjumaale.

Ettevõtmisteks saadakse raha projektidest, peamised rahastajad on omavalitsused, Keskkonnainvesteeringute Keskus, ettevõtted.

Ka tänavu kavatsetakse osaleda laatadel ja messidel. Esimene laat on 1. mail Kuusalus, minnakse ka Pärnusse, Otepääle, Narva, Paidesse jm.

Priit Adler: „Ökokrati idee on laste kaudu kujundada ka täiskasvanute suhtumist keskkonnasõbralikumaks.“

ÜLLE TAMM

Harjumaa Liinid võtab kasutusele kuukaardi

Pilt: Tallinnast Loksale sõidab mitu korda päevas viis Harjumaa Liinide eri bussiliini. Lisaks veal reisijaid Tallinnast Loksale ja vastupidi veel kolm opeaatorit.

Kevadel plaanib Harjumaa Liinid kasutusele võtta nn tsoonipiletid ehk 30 päeva kaardid.

Harjumaa Liinide omaniku, transpordikontserni ATKO Grupi teenindusdirektori Mait Korneti sõnul jagatakse maakond kolmeks tsooniks ning reisijatele kehtib tsooni piires liikumisel ühtne hind.

Esimene tsoon on Tallinna ümbrusest Keila-Joa, Vaida ja Jõelähtmeni. Teise tsooni hakkavad kuuluma Kuusalu, Kose ja Vasalemma ning ka Aruküla, Raasiku ja Kehra piirkond. Kolmandasse jäävad maakonna kaugemad paigad (sealhulgas piirkond Kuusalust Loksa valla ääreküladeni).

Osta saab 30 päeva pileti ühes, aga ka mitmes tsoonis sõiduks. Esimeses tsoonis sõiduks hakkab kuukaart maksma orienteeruvalt 200 krooni, sooduskaart umbes 150 krooni. Esimese-teise tsooni 30 päeva kaardi hind tuleb umbes 400-450 krooni, sooduskaardil 350 krooni, kolme tsooni kaardi hind tuleb kusagil 575 krooni ning sooduskaardil 450 krooni.

Uus süsteem soovitakse käivitada teise kvartali algusest.

„Püüame teha nii kiiresti, kui tehniliselt võimalik. Põhimõtteliselt on skeem koos, kuid trükikojaga on lõppleping veel alla kirjutamata,“ sõnas Mait Kornet.

Tsoonipileteid hakatakse müüma Tallinna kesklinnas müügipunktides ning Harjumaa postkontorites.

Ühekordse pileti hind tõuseb

Ühekordsel sõidul tuleb endiselt osta pilet bussijuhi käest: „Seal suurt midagi ei muutu, üksikuid pileteid me ette ei müü.“

Siiski kinnitas Mait Kornet, et ühekordsete piletite hinnad hakkavad kevadel tõusma.

„Tendents tõusule on paratamatu. Pole midagi teha, kevadel tõuseb kütuseaktsiis päris oluliselt. Kui palju piletihinnad tõusevad, sõltub sellest, kui palju eraldab riik meile dotatsiooni,“ rääkis ta ning lisas, et 30 päeva kaardiga muudetakse igapäevase bussisõitja jaoks hind hoopis odavaks.

Suur probleem Harjumaa Liinide jaoks on endiselt see, et samadel kellaaegadel liikuvad kommertsbussid võtavad suure hulga reisijaist endale.

„Oleme nõupidamistel maavalitsusega asja arutanud ning püüdnud seda turuosa jagada, aga see on suhteliselt keeruline. Meie leiame — kui eessõitjaid on väga palju, peab riik hoolitsema selle eest, et meie dotatsiooniosa suureneb. Vastasel juhul — kui dotatsioon ei suurene ning piletitulu ei ole- läheb liin lihtsalt kinni. Usun, et see on Harjumaa elanike jaoks kõige halvem lahendus,“ ütles Mait Kornet.

Ta lisas: „Aastatega on välja kujunenud, et meie oleme nagu Harjumaa voorimees — sõidame neid liine, mida peab sõitma. Kõige magusamad liinid, kust saab piletitulu, on teiste ettevõtete käes.“

Bussid on vanad

Sõnumitoojale on kurdetud, et talvekülmadega on bussid sageli väga külmad. Oletatakse, et bussijuhid hoiavad sellega kütet kokku.

„Vaevalt see nii on, neil on ka endal külmaga paha sõita,“ lausus ATKO Grupi teenindusdirektor.

Ta selgitas, et igal hommikul Harjumaale sõitvast 50st liinibussist on suudetud välja vahetada vaid 20: „Tehniline seis, mille saime päranduseks, on võrdlemisi raske. Püüame seda meeleheitlikult parandada, kuid nii ruttu see ei õnnestu. Riik doteerib vaid piletikulu, et bussisõit ei läheks inimesele väga kalliks, kuid uute busside ostmiseks peab ettevõte ise investeerima. Seda saab teha ainult piletitulu arvelt.“

Kas on tõsi, et edaspidi peavad maakonna kaugemates kantides elavad juhid oma bussid ööseks Tallinnasse viima, et hommikul tühja bussiga alguspunkti sõita?

„Praegu see asi nii teravaks veel ei lähe,“ kinnitas Mait Kornet. „Kui läheb asi nii hulluks, et busse ei suudeta hommikul liinile tuua, siis oleks tõesti mõistlikum jätta need Tallinnasse. Kuid need mehed on nii tublid, et on suutnud bussid hoolimata ilmast oma kodunt hommikuti välja tuua.“

Esimesed probleemid on sel talvel olnud ka teede libeduse tõttu. Ida-Harjumaa suurimaks murelapseks on Mait Korneti sõnul Aruküla-Pikavere-Alavere vahelised teed. Bussid vajuvad libedalt teelt ära.

„Kui üks buss teele jääb, siis teist sinna ei saadeta. Meie saame bussi ikka kätte, aga mida peavad tegema inimesed, kes peavad tööle ja kooli saama?“ küsis bussifirma esindaja.

Ta märkis, et üldjuhul on probleeme riigiteedega, mida omanik ei suuda korras hoida ning seetõttu püüavad vallavanemad seal meeleheitlikult pingutades liiklust tagada.

KÜLLI KOPPELMAA

Raasiku vallas soovis vabu metsamaid erastada 16, Anija vallas 8 inimest

Vabu metsamaid soovis teises ringis Raasiku vallas erastada 16 inimest, Anijal 8.

Omavalitsused pidid 2003. aasta 1. septembriks esitama maavalitsusse vabade metsamaade kaardid. Sealt saadeti need riigi maa-ametisse, kus otsustati, millised metsad jäävad riigile, millised lähevad erastamisele.

Suurem osa metsi jättis riik endale. Raasiku vallas lubati erastada 186 metsamaa tükist (2424 ha), 25 tükki (98 ha), Anija vallas 96 tükist (1296 ha) vaid 10 (72,1 ha).

Erastamisavaldusi võeti mõlemas vallas vastu detsembri keskpaigani.

Vabade metsamaade erastamise esimeses ringis oli ühel inimesel õigus erastada metsa 10 hektarit või kuni 15 hektarit, kui seal on lisaks metsale ka mingit teist kõlvikut. Nüüd on need normid vastavalt 20 ja 30 hektarit.

Raasiku vallas esitas avalduse 16 inimest. Neist kaks praagiti välja, kuna metsamaad saavad erastada vaid äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad, kes omavad kohalikus vallas maad ning tegelevad põllumajanduse või ettevõtlusega. Kolmas taotleja jäi kõrvale, kuna metsa ei saa enam erastada juriidilised isikud.

Avalduse esitanud isikute nimekiri oli eelmise nädala lõpuni avalikustamisel. 10. jaanuaril lõppes protestide esitamise aeg, neid ei laekunud.

Valla vanemmaakorraldaja Ilona Semidori sõnul esitati avaldusi kõikidele metsatükkidele vähemalt kolm, mõnele tükile laekus koguni 6 avaldust.

Anija vallas esitati 8 avaldust. Maakorraldaja Mait Paasiku sõnul tegid kaks soovijat avalduse kõigile kümnele maatükile. 19.-28. jaanuarini on avalduse esitanute nimekiri avalikul väljapanekul. Seejärel on kümme päeva aega esitada proteste.

Erastamisotsused tuleb kohalikel omavalitsustel teha hiljemalt 1. aprilliks.

Ilona Semidor oletas, et Raasiku vallavolikogu teeb esimesed metsamaa erastamisotsused veebruaris. Enne vaatab need läbi vallavalitsus ja volikogu keskkonnakomisjon, kes teevad oma eelistused.

Vastavalt seadusele on eelisõigus metsamaa erastamisel neil, kel on selle maaga ühine piir (naaberkinnistu omanik), seejärel neil, kes on tegelnud vallas kauem põllumajandusega ning siis neil, kellel on kõige vähem metsa. Pärast seda antakse ülejäänud taotlejaile ka omavahelise kokkuleppimise aeg.

KÜLLI KOPPELMAA

Kes meid esindavad?

ENN AAVIKSAAR: „Ka Kuusalu vallas tuleb tulevikku minna selg ees.“

Pilt: ENN AAVIKSAAR toonitab Kuusalu vallavolikogu arengukomisjoni esimehena, et vallarahvas ütleks alustatud planeeringuprotsessides aktiivselt sõna sekka, pärast on hilja. Mida ja kus algatatakse, saab jälgida lehekuulutustest.

„Ma olen arengu toetaja, aga olen selle poole esindaja, kes vaatab, mis varem on olnud,“ ütleb Kuusalu vallavolikogu liige, arengukomisjoni esimees ENN AAVIKSAAR, OÜ Kiiu Soon juht.

Ta tsiteerib egiptuse vanasõna: „Tulevikku tuleb minna selg ees, et näha, millele rajad“ ning on seda meelt, et ka Kuusalu valda peaks arendama samamoodi — kõik, mida ehitad, baseerub sellel, mis varem oli.

„Ragiseva uuenduse ameerikalikku vormi ei tasuks Eestimaal üle võtta. Meile peaks jääma maalähedane, inimest arvestav, rahulik elustiil.“

Eluaegne ehitaja

Enn Aaviksaar töötas alates 1968. aastast Kuusalu kolhoosis ehitajana. Algul oli projekteerija, 1974. aastast ehitusosakonna juhataja.

„Kui Kiidu tulin, polnud siin muud, kui mõis, kolm kõige vanemat elumaja ning kolhoosi vana kontor, praegu on selles meie firma ruumid ja postkontor. Kõik muu oleme siia aastatega ehitanud.“

Enn Aaviksaar on 7 aastat juhtinud vallavolikogu ehituskomisjoni. Viimaste valimiste järel nimetati see arengukomisjoniks, tegevusvaldkond jäi samaks — planeeringud, ehitamised.

„1996. aastal hakkas maareform võtma tuure, ehitati väga vähe. Komisjonil oli tööd tagasihoidlikult. 1999. aastal, pärast järgmisi kohalikke valimisi, tuli tööd tihedamalt. Oli tunda, et ehitusperiood algas kevaditi, kestis suve ja lõppes sügiseti. Talvel oli rahulikum,“ meenutab ta.

Olukorda pärast viimaseid, 2002. aasta valimisi iseloomustab ta sõnaga „hullumaja“: „Ainuüksi eelmisel aastal väljastati projekteerimistingimusi 50 taotlejale ning algatati 30 detailplaneeringut, mis peaksid Kuusalu valda juurde tooma umbes 150-180 uut ehituskrunti, valdavalt ranna-alale.“

Komisjoni töö oli mullu komplitseeritud ka seetõttu, et vallamajas toimusid kaadrimuudatused. Aasta lõpp kujunes kergemaks, kui ametisse tulid uus vallaarhitekt, veidi hiljem ka ehitusinspektor.

Planeeringud — kõik tahavad varbaid merre

Kel on mere ääres maad, tahab selle jagada kruntideks. Ning arvatakse — mida pisemateks, seda kasulikum. See on äri.

„Kõik tahavad, piltlikult öeldes, varbaid merre saada. Samas tuleb tõdeda, seda tehakse üksteise privaatsuse arvelt,“ räägib Enn Aaviksaar. „Volikogu on kehtestanud kruntide miinimumsuurused, aga ikka tahetakse neid muuta.“

Kõige suurema kruntide arvuga detailplaneering on praegu kehtestatud Salmistul — 46. Keskmised suurused on 20-25 krunti.

„Valla ranna-ala osaüldplaneeringu algatamine ongi selle piirkonna ehitustegevuse normaliseerimise üks nurgakivi. Seni puuduvad tehnovõrgud, liinid, kanalisatsioonid. Ei saa ehitada naabrit arvestamata.“

Ta kinnitab, et olukord pole veel katastroofiline, saab palju parandada: „Inimesed peaksid aktiivsemalt osalema planeeringute protsessis. Mitte tulla alles siis, kui ehitus on püsti. Avalikustamise protsess on rajatud ajalehekuulutuste peale. Jälgige igat teadaannet, mõtestage need enda jaoks lahti, et õigeaegselt reageerida. Nagu juba vanal ajal öeldi — seitungis seisab üleval.“

Seni parteitu

Enn Aaviksaar on 59-aastane, pärit Järvamaalt Türi lähedalt Põikva külast. Õppis väikeses maakoolis.

„Me kodu oli traditsioonilises rahvuslikus piirkonnas, külas olid väga reguleeritud suhted,“ jutustab ta.

„Põhilise elukooli sain poisikesena poe juures, kuulasin külameeste analüüse võimudest, sõjast, elust. Kolhoosi ajal kutsuti mind mitmel korral parteisse, kuid kuidagi jäi asi ikka katki. Ma ei olnud riigivastane, tegin oma tööd ennastsalgavalt, aga samas tundsin, et midagi oleks vaja ka muuta.“

Ka uuemal ajal ei ole ta parteisse astunud, kuigi kutsujaid on olnud mitmeid. Eriti valimiste eel.

„Arvan, et poliitika on tuuletallamine. Hindan inimeste vaba tööd, ettevõtmisi, harrastusi. Kuigi kahtlematult on majandus poliitika. Sellepärast olengi volikogus ehituskomisjoni juhtimise ülesande vastu võtnud, et väärtused, mis loodud, säiliksid, midagi päris viltu ei läheks.“

Kandideeris üksikkandidaadina

Esimene kandideerimine vallavolikogusse oli 1993. aastal, üksikkandidaadina.

„Paljud käisid veenmas ning mõtlesin, et ühiskondliku töö tegemine on selge ja toetus oli. Sain 57 häält. Volikogusse selle tulemusega üksikkandidaat muidugi ei pääsenud.“

Ta märgib enda kohta veel, et on kogu aeg oma põhimõtetele kindlaks jäänud, pole tuulelipp. Viimastel valimistel kandideeris nimekirjas Tasakaal.

„Minu põhimõte on - ära kunagi võitle halva vastu, võitle hea eest. Halb jääb siis ise kõrvale.“

Kiiu Soon

Ehitusosakond oli Kuusalu kolhoosis üks suuremaid, sinna kuulus tippaegadel üle saja töötaja.

Enn Aaviksaar kirjeldab, kuidas käis kümneid kordi Leningradis läbirääkimisi pidamas, et maagaasi torust saaks kolhoosi jaoks väljavõtte. Kuidas kõigepealt ehitati Kiidu gaasiküttel katlamaja. Selle kõrvale pidi tulema 10 hektari suurune aiand, kuid valmis teha ja tööle panna jõuti vähem. Nüüd uut aiandit enam pole. Tänu omal ajal rajatud trassidele kerkib sellele kohale tsinkimistehas.

Veel kõneleb ta katusekivi tehase ehitamisest. See kandis algul Est-Steini nime, nüüd on Lafarge Tekkin. Enn Aaviksaar oli tehase rajamise projektijuht.

Kui 1993. aastal Kuusalu kolhoosist loodud põllumajandusühistu lagunes, moodustati selle baasil 16 erinevat ettevõtet.

Üks nendest oli Sima Ehitus, mille põhitegevuseks on praeguseks kujunenud maamõõdutööd. Liivakarjääride haldamisest kasvas välja Kiiu Soon, mis esialgu sai asutatud Est-Steini varustamiseks. Kiiu Soon annab tööd 14 inimesele. Mõlemaid ettevõtteid juhib Enn Aaviksaar

Matk läbi polügooni

1976. aastal tulid kolhoosi ehitusosakonna mehed mõttele korraldada suusamaraton Aegviitu, läbi Nõukogude armee polügooni.

„Meie ehitusosakond oli kolhoosis, tookordses sotsialismikatlas, kõige allumatum ja isepäisem punt. Saime vabalt areneda, ettevõtmised läksid päris riskantseks. Esimesi suusatajaid oli 11. Nüüdseks on maraton toimunud 21 korral, osavõtjaid on kokku olnud umbes 160, paljud neist on käinud korduvalt.“

Kes käinud, on kiitnud. Tänavu on juba jälle küsitud, kas ikka tuleb. Maratoni toimumisaeg on nädal pärast Tartu maratoni.

Enn Aaviksaar enam ise kaasa ei suusata, on nõnda-öelda hooldetiim.

„Vanadest veteranidest tegi möödunud aastal kaasa veel Jaak Kippar. Oleks väga tore, kui nooremad seda edasi arendaks, sellest võiks tulla valla spordiüritus.“

Kuusalu Jahiseltsi esimees

Üle kümne aasta juhib Enn Aaviksaar Kuusalu jahimeeste tegemisi. Seltsis on 40 jahimeest, nende jahiala hõlmab 11 000 hektarit.

„Jahipidamine on ürgne harrastus. Olen eluaeg olnud jahimees, hindan looduses olemist. Ma pole kunagi saagi pärast metsas käinud. Palju meeldivam osa on, et on oma jahikollektiiv, metsas on kõik lahedad, sõbralikud,“ kiidab ta.

„Jahimehed oskavad olla tähelepanelikud, oskavad märgata. Näen inimese silmavaatest ära, kes on jahimees.“

Enn Aaviksaar tegeleb ka fotograafiaga, on teinud palju pilte nii kolhoosisündmustest, suusamaratonist, jahikäikudest. Tema arhiiv on mahukas — aastatega on kogunenud kümneid kaustu praeguseks juba ajaloolise väärtuse omandanud dokumentide, ajaleheväljalõigete, fotodega.

ÜLLE TAMM

Anija valla „Lepatriinu“ lasteaia uus rühm remonditi poole miljoni krooni eest

Pilt: „Lepatriinu“ juhataja AIME KOZIK loodab, et tasapisi saavad sama ilusaks ka lasteaia teiste rühmade ruumid.

Veebruarist avatakse Kehras asuvas „Lepatriinu“ lasteaias kuues rühm, mille remondiks kulus 500 000 krooni.

1980. aastal avatud lasteaias oli algul kuus rühma. Laste arvu vähenemise tõttu töötas viimastel aastatel „Lepatriinus“ vaid viis rühma. Kuna nüüd on lasteaia järjekorras rohkem kui ühe rühma jagu lapsi, otsustas Anija vallavalitsus avada „Lepatriinus“ taas kuuenda rühma.

Tühjana seisnud rühmaruumid remontis OÜ Cassandel.

„See on „Lepatriinus“ esimene rühm, mis sai kapitaalremondi,“ ütles Anija vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Viljo Leis.

Lisaks akende, uste ja põrandate vahetamisele lõhuti osaliselt maha ka kiiva vajunud vaheseinad ning ehitati uued. Ka küttesüsteem on uus — välja vahetati radiaatorid ning vee- ja kanalisatsioonitorustik.

Lasteaia ühes rühmaplokis on 168 m² põrandapinda. Lisaks kahele suuremale toale, mängu- ja magamisruumile on veel nägus pesemisruum, nõudepesuruum, garderoob jm.

Juurde 14 last

Uus rühm loodetakse avada 1. veebruaril. Praegu on ruumid veel sisustamata. Ostetud on õpetajate toolid, riidekapp, kapp koristusvahenditele ning tellitud lastele voodid. Muu mööbel on vana ning vajab ülevärvimist.

Tänu uue rühma avamisele saab „Lepatriinu“ veebruarist juurde võtta 14 mudilast (praegu on lasteaias kokku 86 last). Lasteaia juhataja Aime Kozik selgitas, et juurde tuleb üks sõimerühm. Praegune sõimerühm jagatakse kaheks, nii et nooremasse jääksid kuni kahe ja poole aastased, vanemasse rühma kuni kolmeaastased põnnid.

Kuna järjekorras on 21 last, võetakse nad vastu avalduse esitamise järjekorras.

Sellest nädalast on lasteaias ka kaks uut õpetajat — Kaidi Sirkas ja Alvi Üprus.

„Kuulutuse peale tuli vaid kaks sooviavaldust. Kahjuks on nad mõlemad erihariduseta, kuid on huvitatud edasiõppimisest,“ rääkis Aime Kozik.

„Lasteaiakohtade puudust üks lisarühm tervikuna ei lahenda,“ ütles Viljo Leis.

Kehra linna lasteaias lisarühma avada pole võimalik, sest kunagi suletud rühmas tegutseb juba aastaid Kehra päevakeskus ning MTÜ Koostöö Koda.

KÜLLI KOPPELMAA

1. jaanuarist on Kehra prügila suletud, prügiveo hind tõuseb

Kuigi Kehra pürgila võinuks tegutseda 2004. aasta lõpuni, otsustas AS Horizon prügila 1. jaanuarist sulgeda.

Horizoni keskkonnaspetsialist Urve Raidma ütles, et kuigi Kehra prügila jäätmeluba oleks kehtinud 2004. aasta lõpuni, esitas ettevõte läinud aasta septembris Harju keskkonnateenistusse avalduse prügila varem kinni panna.

Seda soovitas teha prügila sulgemise projekti teinud AS Kumari. Lisaks hakati Kehra prügilasse väljastpoolt ebaseaduslikult tooma väga palju prahti ning tehas ei suutnud sellega võidelda.

Viimased olmeprahikoormad võttis Kehra prügila vastu detsembri lõpus.

Nüüdseks on Kehra prügila likvideerimisprotsess alanud. Detsembris tegi Kumari valmis prügila juurde viiva tee, mille kaudu hakatakse sinna viima täite- ja kattematerjali.

„Võime sinna täiteks ja komposteerimiseks tehasest viia puukoort ja saepuru, mis meil üle jääb,“ ütles Urve Raidma.

Prügila peab olema likvideeritud 2009. aastal.

„Meil ei ole ju ainult olmeprügila, vaid prügila alla kuuluvad ka selle kõrval asuvad kaks suurt tuhabasseini ning tuhamäed. Ka need tuleb likvideerida. Kogu prügila pindala on üle 40 hektari,“ rääkis keskkonnaspetsialist.

Ta lisas, et juba aasta tagasi soovis keskkonnateenistus, et Horizon lõpetaks tuhaväljade ekspluateerimise ära. Kuid see on seotud kehra tehase tehnoloogiaga: „Meil on lõpukorral presside paigaldamine. Peseme ja kuivatame lubjajäägi ning võime seda viia prügila katmiseks ja süvendite täitmiseks. See lõpeb ära, kui oleme suutnud endale järgmise etapina paigaldada lubjapõletusahju.“

Projekti järgi läheb prügila sulgemine maksma 4,5 miljonit krooni. Sellele lisanduvad täitematerjali veokulud. Seda hakkab tegema AS Horizon oma kulul.

„Keskkonnainvesteeringute keskusest lubati meid võtta nimekirja, keda võidakse finantseerida Euroopa fondidest. Kuid see pole veel kindel ega tule enne 2006. aastat,“ lausus Urve Raidma.

Kehra Kermoti hinnatõus otsustatud

AS Ragn-Sells on Anija valla osaühingutele Kehra Kermot ja Velko AV teatanud, et 1. veebruarist tõuseb olmejäätmete kogumise ja veoteenuse hind.

Hinnatõusu põhjusena nimetatakse Kehra prügila sulgemist. Seni viis Ragn-Sells Anija vallast kogutud olmejäätmed Kehra prügilasse, edaspidi veetakse need Tallinna prügilasse Jõelähtme vallas. Seal maksab ühe tonni prügi ladestamine 507 krooni.

Kuna seni pakkus Ragn-Sells Kehra Kermotile ja Velko AVle erinevate hindadega prügiveoteenust, kuid alates 1. veebruarist on hind üks, kallineb prügivedu Kehra linna elanikele rohkem.

0,66 m³ suuruse plastkonteineri tühjendamine maksab 1. veebruarist 51 krooni, 2,5 m³ suuruse konteiner tühjendamine 212 krooni ning 4,5 m³ suuruse konteineri tühjendamine 372 krooni.

Kehra Kermot on elanikele prügiveo uue hinna välja arvutanud ning elanikele teatanud, et senise 10.15 krooni asemel tuleb veebruarist maksta 13.90 krooni inimese kohta kuus.

Velko AV pole uut hinda veel välja töötanud. Kuna elanikele tuleb hinnatõusust teatada vähemalt kuu aega ette, siis veebruarist veel prügiveo hinda ei tõsteta. Siiski kinnitati ettevõttest, et prügiveo hinnatõus tuleb.

Ettevõte ökonomisti Ellen Paljumäe sõnul kasvab sellest 37-protsendilisest hinnatõusust veel rohkem ehitusprahi ja äravisatud kodumasinate äravedu.

Korterites remonti tegevad inimesed viskavad ehitusprahi või katkised kodumasinad enamasti õue prügikonteinerite kõrvale. Prügiveofirma neid ära ei vii. Seni vedas Kehra Kermot need Kehra prügilasse. Selleks oli ettevõtte eelarves hooldustasu hulka arvestatud 43 200 krooni aastas.

„Ei kujuta ette, mis nüüd saab, kui see tuleb viia Jõelähtmele,“ sõnas Ellen Paljumäe.

Ta lisas, et Tallinnas peab remonti tehes tellima inimene ise ehitusprahi äravedamiseks konteineri ning selle eest maksma. Üks võimalus on ehitusprahi äravedamine lisada kogu maja prügiveohinnale. Iseasi, kas sellega on kõik elanikud nõus.

Teine mure on, et suurel osal eramajade omanikest puudub endiselt leping prügiveoks. Sageli tuuakse seetõttu autodega õhtupimeduses oma praht korrusmajade konteineritesse.

KÜLLI KOPPELMAA

Mida külavanemad arvavad Loksa ja Kuusalu valla ühendamise plaanist?

Kuusalu vald

Saunja külavanem TOOMAS PEENSALU:

„Ei poolda, Kuusalu vald on ise piisavalt suur. Meie küla jaoks on Loksa kaugemal kui Tallinn, väga kauge kant. Pigem jäägu nii, nagu on.

Mingil määral on nooremate inimestega liitmisplaanist juttu olnud, ei taheta seda. Vald läheb liiga suureks. Turvalisuse probleemid kasvavad.

Vanemad inimesed võibolla tahaksid, et kihelkonna suurus ja nimi jääks. Kuid elu on näidanud, et ühendamised head ei too. Metskondi liideti järjest, nüüd metsavahte pole, tohutud maa-alad jäänud pideva kontrollita.

Mina olen praeguse vallavalitsusega rahul, koolibuss on käima pandud. Iseasi on poe probleem, vanad inimesed on hädas, helistavad mulle, et too leiba.“

Tsitre külavanemTIIU LEPNURM:

„Tänase päeva seisuga olen liitumise vastu, praeguseks on juba Kuusalu vald piisavalt suur. Vahemaad pikenevad, avaliku teenuse kättesaadavus võib muutuda raskemaks. On tunda, et liitumist tahetakse läbi suruda reformi enda pärast. Aga, kuidas inimesed kohapeal elavad, mida tunnevad, pole seni asjamehi huvitanud.

Meie külas on liitumiskavast juttu olnud, ei arvata sellest eriti hästi. Väga suur territoorium tuleb kahe valla peale kokku.“

Salmistu külavanem MATI MAANAS:

„Leian, et ühinemine on positiivne ja õige samm. Kuid on oma agad, sõltub, mis nendega saab.

Minu jaoks on suur küsimus, mis saab tulevikus Loksa linnast. Loksa saab siis meie ühiseks probleemiks. Olen aru saanud, et Loksa linn ja vald on just probleemide pärast jäänud eraldi, pole liitunud.

Aga muidugi pole see ületamatu asi. Selge see, et tulevikus jäävad väikesed vallad viletsaks, kui tegemist hakkab olema suurte projektidega. Euroopa Liidust raha taotlemiseks võib väikese valla rahavoog olla liiga pisike, ei suuda omaosalust maksta.

Raudselt peab ühinemine kaasa tooma juhtimise kvaliteedi paranemise. Kindlasti annab see mingil määral ametnike arvus kokkuhoidu, kuid kokku hoitud palgasummad ei tohiks kõrvale minna, peaksid jääma ametnike tasustamiseks, et saaks kompetentseid töötajaid.

Leian, et samas pole praegu kõigil ametnikel oma valla piires sajaprotsendilist töökoormust. Ühinenud vallas saaksid nad oma töökoormuse täis.

Oluline on ka, kuhu valla keskus jääb.

Probleeme on palju, nendesse tuleks süveneda.

Kindlasti tuleks esiteks teha täiesti selgeks olemasolev situatsioon, ei tohi kiirustada. Ühel on ühed asjad paremad, teisel teised. Loksa vald on palju investeerinud külade veetrassidesse. Meil Salmistul on just veeprobleem see, mis tuleb lahendada.“

Loksa vald

Kasispea külavanem TEET KALLASTE:

„Vallavalitsus ja avalik teenus peavad olema inimestele kättesaadavad. Vahemaad muutuvad väga suureks, tekib transpordiküsimus. Meie küla on Loksale üsna lähedal, aga praegugi on tegu, kuidas inimesed vallamajja saavad.

Loksa ja Kuusalu liitmise idee tuli ootamatult, pole jõudnud enda jaoks lahti mõtestada. Selle taga on ju majanduse, arengu, infrastruktuuride küsimused.

Kindlasti peaks rahvale rääkima, kuidas on läinud juba liidetud omavalitsustes — kuidas lahendati avaliku teenuse kättesaadavus, transpordiprobleemid. Ja infot tahaks mitte ainult ametnikelt, vaid sealsetelt lihtsatelt inimestelt — pensionäridelt, kodustelt, ka tööinimestelt, kel oma transporti pole.“

Tapurla külavanem KAIDO VAGISTRÖM:

„Infot on veel liiga vähe, et hinnangut anda. Ühtpidi on liitmine kindlasti kulude kokkuhoid. Iseenesest on väga hea, et hakatakse läbi rääkima. Hea oleks, kui kaasatakse ka külavanemaid.

Küsimusi on palju. Juminda poolsaar on tevikuna kõige mahajäänum piirkond, kui suuremaga kokku minna, mis siis veel juhtub?

Tapurla sadama seisukohast võib liitumine olla hea. Kuusalu vald oleks meie sadamast väga huvitatud. Loksa vald ei ole võimeline sadamat üle võtma, seda arendama hakkama, koos Kuusalu vallaga oleks see vast realiseeritav.“

Valgejõe külavanem LEILI VALK:

„Mis seal ikka. Kui palju väike vald ikka üksi suudab. Kuigi leian, et ka praegu on hea. Kuusalu vallaga ei ole kokku puutunud.

Oleme ääremaa nii Loksa vallas kui ka Kuusalu vallas. Meie küla lapsed käivad koolis nii Loksal kui ka Kuusalus. Vanaküla inimesed käivad surnuaial rohkem Loksal, Valgejõe inimesed mõlemal pool.

Liitumine tuleb niikuinii, võibolla Kuusalu vallaga on parem liituda kui Loksa linnaga.“

ÜLLE TAMM

Kirjakast

Head Loksa valla ja linna elanikud!

EELK Loksa koguduse juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmetele Vello Lahele, Väino Pruulile, Ellen Freimannile, Riina Paartalule, Mare Raudele, Eha Gnadebergile, Lembit Laurendile

Allpool toodud avalik kiri on sündinud mitme Loksa ja Kolgaküla inimese protestist koguduse õpetaja Kirotari lahkumise vastu. Kiri ei ole mõeldud selleks, et kellegagi riidu kiskuda või kellegi peale kaevata. Me soovime vaid saada selgust, mis tegelikult Loksa koguduses toimus. Miks ikkagi on nii, et üks õpetaja teise järel peab Loksalt lahkuma? Liiga palju on ses loos arusaamatut, liiga vähe on avalikult asju arutatud. Ei ole hea, kui koguduse liikmed ei tea, mida juhatus teeb. Eriti veel, kui tulemuseks on see, et Loksa on jälle ilma kirikuõpetajata. Selle kirjaga võivad ühineda kõik inimesed, kes valutavad südant Loksa koguduses toimuva pärast. Teatage oma seisukohast mulle kui kirja autorile (6077156, 052-25422; Kolgaküla, Loksa vald). Kui me tahame halbu asju ära hoida, siis peame loobuma mõtlemast, et minust ei sõltu midagi või mis see minu asi on.

MIHKEL TIKS,

Kolgaküla seltsi juhataja

Meie, Loksa valla ja Loksa linna elanikud, pöördume teie poole seoses Loksa Püha Neitsi Maarja koguduses kujunenud olukorraga.

8. detsembril saatsite te Loksa koguduse juhatuse nimel konsistooriumile ja peapiiskopile kirja, milles palusite peapiiskoppi kaaluda õpetaja Andi Kirotari ametist vabastamist. Väitsite oma kirjas, et Andi Kirotar on lühikese ajaga tekitanud koguduses olukorra, kus pole rahu ega üksmeelt, ning esitanud arusaamatuid ja vastuvõetamatuid kahtlustusi ja süüdistusi praost Jalaka ning koguduse raamatupidaja vastu.

Teie kiri sai peamiseks aluseks õpetaja Andi Kirotari ametisse sobivuse kahtluse alla panemisel. See solvas õpetaja Kirotari ning ta kirjutas avalduse luteri kirikust lahkumiseks. Peapiiskop vabastas Kirotari õpetaja ametist. Meie arvates on sündinud eksitus, mis toob nii Loksale kui õpetaja Kirotarile kaasa palju halba.

Soovime kirjale alla kirjutanud isikute avalikku selgitust, mis sundis juhatust sellist kirja kirjutama. Õpetaja Kirotari tegevuse tõttu kujunenud väidetavalt võimatut olukorda koguduses ei ole juhatus kordagi arutanud teiste koguduse liikmetega. Samuti ei ole koguduse juhatus kordagi esitanud õpetaja Kirotarile mingeid pretensioone ega soovinud temaga olukorda arutada. Jääb täiesti arusaamatuks, milles see koostööks võimatu olukord seisneb. Arvestades õpetaja Kirotari poolt ametis oldud kõigest paarikuulist aega, on juhatuse ultimatiivne kiri konsistooriumile ja peapiiskopile meie arvates täiesti kohatu.

Meie hinnangul suutis õpetaja Kirotar oma kahekuulise tööga näidata ennast heast küljest. Õp Kirotari jumalateenistustel hakkas käima üha rohkem inimesi. Tema initsiatiivil alustas tööd näiteks laste pühapäevakool Loksa kirikus. Võrreldes viimaste aastate olukorraga, mis valitses Loksal pärast eelmise õpetaja Heiki Reila lahkumist, elavnes Loksa kirikuelu märgatavalt. Kohalikel inimestel tekkis põhjendatud lootus, et lõpuks ometi saame endile püsiva ja tubli õpetaja. Peale konflikti praost Jalaka ja õpetaja Kirotari vahel, kus praost püüdis oma võimu maksma panna, polnud märgata mingeid märke, mis takistanuks koguduse tegevust. See, et uus õpetaja asus koguduse rahaasjades korda looma, on tervitatav, mitte taunitav. Seetõttu tuli õpetaja Kirotari ametist vabastamine kogudusele ja Loksa üldsusele täiesti ootamatult. Mitmed koguduse liikmed on toimunust nördinud ja mõned valmis isegi kirikust lahkuma, kui nii ebaõiglane ja ülekohtune otsus jõusse jääb.

Lugupeetud koguduse juhatuse liikmed! Palume kokku kutsuda koguduse üldkoosoleku ja arutada Loksa Püha Neitsi Maarja koguduses seoses õpetaja Kirotariga kujunenud olukorda. Kogudus on olnud aastaid ilma õpetajata, sest õpetaja leidmine Loksale ei ole kerge ülesanne, seetõttu ei tohiks juhatus ilma põhjalikult läbimõtlemata ja kogudusega arutamata teha nii olulisi otsuseid nagu õpetaja vabastamise nõudmine. Vestlustest õpetaja Kirotariga on meil kujunenud veendumus, et olukorda saaks veel tagasi pöörata, kui kõik hea tahtega inimesed selleks samme astuvad.

30. detsembril 2003.a.

Loksa valla ja Loksa

linna elanikud

(21 allkirja)

Uudised

Loksa vallalt toetus 15 tudengile

Loksa vallavolikogu otsustas maksta kõigile Loksa valla üliõpilastele 1000 krooni ühekordset toetust, kui nad on täitnud nõutava õppekava. Avaldusi laekus 18 tudengilt. Vallavalitsus otsustas maksta 1000-kroonise toetuse 14 üliõpilasele, 3 taotluse esitanud üliõpilast toetust ei saanud — olid akadeemilisel puhkusel või ei esitanud hinnetelehte. Volikogu otsustas ka, et kõrgkooli cum laude lõpetanule makstakse 10 000 krooni. Loksa vallasekretär Maire Kivistu lõpetas möödunud aastal sotsiaal-humanitaar instituudi cum laude ning teda premeeriti 10 000 krooniga. Volikogus kinnitatud toetuste maksmise korras polnud märgitud, et toetust makstakse päevastele õppuritele, selgitati vallamajas. Tudengitele on raha üle kantud.

Kuusalu vallas toimetulekupiiri tõstetud 1750 kroonile

Detsembri lõpus kehtestas Kuusalu vallavolikogu 2004. aastal valla vähekindlustatud isikutele ja peredele kohalike sotsiaaltoetuste määramisel arvessevõetavaks toimetulekupiiriks 1750 krooni inimese kohta. See tähendab, et valla sotsiaaltoetusi võivad taotleda need Kuusalu valla elanikud, kelle sissetulek on alla 1750 krooni inimese kohta. Toimetulekupiiri tõstmise aluseks võeti andmed, et Tartu Ülikooli, sotsiaalministeeriumi ja ÜRO arenguprogrammi metoodika järgi on väljaarvestatud vaesuspiir Eestis 1593 krooni inimese kohta. Kuusalu valla 2004. aasta eelarve projektis on kohalikeks sotsiaaltoetusteks kavandatud 830 000 krooni, 2003. aastal maksti toetusi 721 000 krooni. Valla sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Milli Kikkas prognoosib, et ka tõstetud toimetulekupiiriga jääb toetuse saajate arv samasuguseks kui seni — näiteks maksti detsembris vallalt toetusi 76 perele.

Raasiku uue lasteaia sarikad püsti

Eelmisel teisipäeval panid AS Kose Ehitus töömehed Raasiku uuele lasteaiale viimased sarikad. Sel puhul Raasiku Elektri sööklas toimunud koosviibimisel ütles vallavanem Andre Sepp, et uus lasteaed on uue aasta kingitus kogu valla rahvale, eriti Raasiku noortele peredele. Ehituse juhi Andrus Greimi sõnul on uue lasteaia vundament rajatud vaiadele ning vajadusel võib kahekordsele hoonele ehitada koguni viis-kuus korrust. Raasiku uut lasteaeda hakati vana ambulatooriumi külge ehitama sügisel, lepingu järgi peab hoone valmima 1. maiks. Uue lasteaia kaks rühma mahutavad 48 last.

Endine Loksa valla konstaabel töötab Kehras

Aasta algusest töötab Kehra politseijaoskonna juhtivkonstaablina senine Loksa valla konstaabel LY RUTŠKINA (39). Ta on pärit Kohtla-Järvelt, elanud nii Raasiku vallas kui Loksal. Politseisse tuli tööle 1994. aasta detsembris abikaasa, Loksa linna konstaabli Valeri Rutškini eeskujul. „Algul olin ilma vastava hariduseta, olen lõpetanud EPA agronoomina. Aga nagu üks prokurör ütles — amet on politseinikuna sama, kuna mõlemad hävitavad umbrohtu,“ sõnas Ly Rutškina. 1997. aastal lõpetas ta Tallinna politseikooli. Alustas Loksal kordnikuna, on teinud ka noorsoopolitseiniku- ja uurijatööd, enne Kehrasse tulekut oli vanemkonstaabel Loksa vallas. Kui Kehrasse tööd pakuti, otsustas Ly Rutškina selle vastu võtta: „Tahtsin eelkõige muutust, miks mitte end proovile panna.“ Ly Rutškina elab perega Kuusalu vallas Hirvli külas.

Kuusalu vallas tervishoiu teenuste toetus kuni 2000 krooni

Kuusalu vallavolikogu kinnitas valla sotsiaaltoetuste andmise korra ja määrad. Toetused on jäänud samaks: elluastumistoetus kuni 5000 krooni taotlejale, koolitoetus kuni 500 krooni õpilasele, kriisitoetus vastavalt vallaeelarve võimalustele, maamaksutoetus kuni 300 krooni, sünnitoetus 4000 krooni vastsündinu kohta, tervisetoetus ravimite ostmiseks kuni 300 krooni kuus või 900 krooni kvartalis. Tõstetud on ühekordset toetust kuni 1500 krooni aastas (oli 1000 krooni), tervisetoetuse hambaravi ja abivahendite ostmiseks antavat toetust kuni 2000 kroonini (oli 1000 krooni). Transporditoetuse maksmisel arvestatakse kütuse kulunormiks 10 liitrit 100 km kohta (enne 8 l).

Kehras 5 konstaablit

Sellest aastast töötab Kehra konstaablijaoskonna tööpiirkonnas 5 konstaablit. Juhtivkonstaabel Ly Rutškina teenindab Anija valla Ülejõe küla piirkonda. Jaanus Sepa (loobus ise juhtivkonstaabli kohast) teenindada on Aegviidu vald ning Anija vald Piibe maanteest mere poole. Sergei Dõmša teenindab Kehra linna ja Lehtmetsa küla, Viljar Randma Anija valla Järva maakonna ja Kose valla vahelist ala (Alavere piirkond) ning Raasiku valla Kiviloo küla, Kristel Vilbiks Raasiku valda. Jaoskonnas töötab ka kriminaalpolitseiinspektor Triin Sepp, kes allub kriminaalpolitseile. Märtsi lõpuni on Kehras praktikal Paikuse politseikooli kadett Elen Malta-Grauberg.

Vallavolikogu keskkonnakomisjoni koosolek Lillis

Kolmapäeval, 14. jaanuaril kell 12 tutvub Anija vallavolikogu keskkonna- ja korrakaitsekomisjon AS Vaania jäätmete sorteerimisjaamas tööga Lillis. Ringkäiku juhatab ettevõtte juhataja Urmas Lindlo. Osaleda võivad ka aktiivsed külaelanikud ja teised huvilised. Seejärel räägitakse sorteerimisjaama tööst ning edasistest plaanidest Anija mõisas.

Vallaametnikud hakkavad Kehra koolis õpetama sotsiaaltööd

Sellest aastast saavad Kehra keskkooli 10. klassi õpilased valida ühe valikainena sotsiaaltöö (teine on autoõpetus), mida õpetavad valla sotsiaaltöötajad. Sotsiaaltöötunnid hakkavad toimuma kord nädalas teisipäeviti kaks tundi korraga. Jaanuaris selgitab sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja Marge Raja sotsiaalvaldkonna põhimõisteid. Seejärel räägib Lydia Kruusmann lastekaitsest, Eero Kiipli noorsootööst, Marianne Leis puuetega ning terviseprobleemidega inimestest, Liina Peletski sellest, kuidas dokumente täita. Lisaks teooriale on tundides kavas ka rühmatöö.

Ökokratt jagab kokkuhoiu-kleepse

MTÜ Ökokratt jaotab koostöös Eestimaa Rohelise Liikumisega kleepse „Palun ära raiska vett!“, millele on lisatud selgitused: „Loputuskastis on sinu 5 päeva joogivee varud!“ või „Su aju koosneb 80% veest. 98% maa mageveest on juba reostatud.“ Kleepsud soovitatakse kleepida tualettruumi loputuskasti juurde või kraanikausi kohale, et need vee kokkuhoidmise vajadust iga kord kasutamisel meelde tuletaksid. Jagatakse ka elektrikokkuhoiu kleepse tekstiga: „Ühe kw elektri tootmiseks läheb vaja 160 kg elusloodust“. Kleepse jagati Kuusalu koolilastele ning saadetakse ka Kolka.

KUUSALU VALD

· Kuusalu valla korrakaitsekomisjoni liikmeks on nüüd kinnitatud abivallavanem Kristo Palu.

· Lähtuvalt valla uuest põhimäärusest kinnitas Kuusalu vallavolikogu oma otsusega eestseisuse koosseisu kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, fraktsioonide esimehed ning volikogu esimehe ettepanekul alatiste komisjonide esimehed.

Sport

Krister Altosaar Baltimaade parim seitsmevõistluses

Panevezyses peetud Baltimaade mitmevõistluse matšil esines edukalt Kuusalu Spordiklubi esindaja Krister Altosaar.

Ta tuli juunioride seitsmevõistluses uue maakonna noorterekordi 5302 punktiga võitjaks.

Kergejõustiku paraadala harrastav Krister Altosaar on kerkinud Eesti juunioride esinumbriks ning saavutatud kogusumma lubab tal osaleda Itaalias peetavatest juunioride sise-maailmameistri võistlustel.

18-aastane perspektiivikas mitmevõistleja on treenerite Tõnu Kaukise ja Andrei Nazarovi juhendamisel teinud mõne kuuga oma arengus korraliku hüppe, peaaegu kõikidel aladel nihutas ta oma isiklikku rekordit.

Kogusumma 5302 punkti sai Krister Altosaar kokku järgmiste tulemustega: 60 meetri jooks 7.37, kaugushüpe 6.85, kuulitõuge 12.96, kõrgushüpe 2.05, 60 m tõkkejooks 8.64 ja teivashüpe 4.30 ning 1000 m jooks 2.53-ga.

MATTI KRÖNSTRÖM

Eesti noortemeistrivõistlustelt Harjumaale 5 medalit

Raasiku rahvamajas selgitati Eesti noortemeistrid koroonas.

Neidude seas oli Loksa piirkonna Purekkari Koroonamänguklubi 7 osalejale tõsisemat konkurentsi pakkumas Peningi klubi koroonapiiga Janne Juksaar, kes möödunud aastal saavutas samal võistlusel 3. koha Regina Piikmanni järel.

Kaotuseta suutsid turniiri läbida Janne Juksaar ning Daisy Part, kuid Purekkari mängijale sai saatuslikuks suur viikide arv, neid kogunes tal 4. 13 punkti kogunud Janne Juksaarele järgnesid Daisy Part 10 punktiga ning tunamullune meister Regina Piikmann, viimase vooru kaotusega neljandaks langenud Lii Vahtras, Kristiina Piikmann ja Nele Maaniit.

Poistest jõudsid finaali lisaks favoriidina võistlustulle asunud Kaspar Raidlepale Viimsi klubist ka Kehra klubi noormängija Jaanus Helm-Rosin ning kaks Peningi klubi mängijat. Kaspar Raidlepp suutiski võita 11 punktiga.

Hõbemedali sai 9 punkti kogunud Jaanus Helm-Rosin, pronksmedali võitis teist aastat järjest Timmo Laks, klubikaaslase Karri Tamme (Ring) ees. Peningi klubi tulevikulootus Allan Traks leppis seekord 5. kohaga, talle järgnesid Haiba mängijad Madis Uibomäe ja Vitali Timofejev ning Peningilt Janek Jaškov.

Noortevõistluste koondarvestuses jäi liidriks Jaanus Helm-Rosin, järgnevad Madis Uibomäe, Kaspar Raidlepp ja Allan Traks. Järgmine noortevõistluse etapp toimub märtsi algul taas Raasikul.

GUIDO TREES

Spordiuudised

· Purekkari Koroonamänguklubi selgitas Viinistu rahvamajas oma meistrid üksikmängus ja paarismängus. Seitsmest mehest tuli võitjaks Kaspar Piibemann Tarmo Laanela ja Ragnar Piibemanni ees. Naistest mahtusid esikolmikusse Daisy Part, Regina Piikmann ja Lii Vahtras. Meespaaridest võitsid Märt Manitski-Tarmo Laanela, naispaaridest Daisy Part-Regina Piikmann.

· Tallinnas Sminti auhinnavõistlustel sisekergejõustikus sai oma järjekordse võidu Kuusalu valla mullune parim naissportlane Kaili Suvinõmm, kes lennutas 3-kilost kuuli uut Kuusalu keskkooli rekordit tähistava 14.1 meetrit. Heatasemelisel võistlusel saadi lisaks kolm 5. kohta. Poiste B-vanuseklassi 600 meetri jooksus oli viies Asko Külmsaar ajaga 1.36.91, samal distantsil juunioride hulgas Maarja Jalakas ajaga 1.42.55. A-vanuseklassi noormeeste kuulitõukes sai sama koha Mihkel Tikerpalu tulemusega 12.18.

MATTI KRÖNSTRÖM