Sõnumitooja nr 1

Sõnumitooja toimetus palus seekord teha lugejatel ettepanekuid, kes võiks olla Aasta Inimene 2003. Selleks nimetame Loksa I keskkooli endise direktori VELLO SATSI, kelle esitas kandidaadiks 208 inimest.

Toimetus sai Vello Satsi kohta kaks kirja. Loksa I keskkooli 37 töötajat soovisid esitada Vello Satsi, et tunnustada tema aastatepikkust tööd nende koolis.

Teine kiri tuli Loksa I keskkooli õpilastelt, sellel on 171 allkirja (täisnimed ning millises klassis õpivad).

Õpilased on lisanud pikema selgituse.

„Alates 1992. aastast kuni käesoleva ajani andis Vello Sats Loksa I keskkooli direktorina omalt poolt tohutu panuse siinse õpilassõbraliku ja kvaliteetse õpikeskkonna väljaarendamisse,“ on esimene põhjendus.

Teiseks on õpilased kirjutanud: „Kui Vello Satsi keeldumisele ühineda Loksa linnas võimule pääsenud parteiga vastati linnavalitsuse poolt erinevate vaenulike aktsioonidega nii kooli kui tema enese vastu, siis, jäädes truuks oma veendumistele, et haridus ja kultuur peavad seisma poliitikast lahus, valis ta Loksa I keskkooli direktori kohalt lahkumise.“

Õpilased on seisukohal, et selle käiguga juhtis ta üldsuse tähelepanu ohtlikule tendentsile, et igal elualal püütakse juhtivaid töökohti poliitilisteks muuta.

„Temast sai meie positiivne eeskuju, näidates, et oma veendumuste eest seistes ei ole mõtet alati „peaga vastu seina joosta“, vahel on parem, kui targem tõmbub tagasi.“

Vello Sats lahkus Loksa I keskkooli direktori ametist 21. augustil 2003. Praegu töötab ta Kunda keskkooli direktorina.

Vello Sats elab Loksa vallas Kolgakülas. Ta on sündinud 1960. aastal, lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli 1983. aastal geograafi diplomiga. Õpib Tartu Ülikooli magistriõppes koolijuhtimise alal, lõputöö on tegemisel.

ÜLLE TAMM

Aasta teised tegijad

Turbuneeme külavanem VEIKO PONN

Esitati Turbuneeme küla nimel. Tema teeneks nimetati küla veetrassi lõpetamist ja lisati, et üldse on ta aktiivne inimene.

Loksa vallavanem MADIS PRAKS

Esitas MTÜ Põhiranna. Põhjendus: kui ta sai vallavanemaks, on Loksa vald arenenud stabiilselt edasi, pole olnud suuri probleeme, välja arvatud Mohni. Kiideti ka tema head koostööd külade ja külavanematega.

Ärimees JAAN MANITSKI Viinistult

Ta on jätkuvalt suurim kultuurimetseen ja tööandja Loksa vallas.

Riigikogu liige HENN PÄRN

Põhjenduses on öeldud, et mitte just iga külavanem ei saa riigikokku. Ta on endine riiklik lepitaja. On Loksa valla Kalme külavanem

Ärimees URMAS HALLIKA Kolgast

On võtnud Stenbocki mõisa ja Kolga murede lahendamise enda kanda. Ta on üks omanikke ASis EmiGrupp, mis võttis Kolga seminarikeskuse ja külaliste maja Stenbocki perekonna ASilt üle.

Kergejõustiku treener MARGUS KEERMA Kuusalust.

On Kuusalu keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja ja treenerina teinud tublit tööd, tema õpilased on võitnud maakonna ja ka Eesti tasemel auhinnalisi kohti. Spordiliit Jõud tunnistas Kuusalu kooli Harjumaa parimaks spordikooliks.

Raasiku vallavolikogu liige, endine vallavanem TOIVO VEENRE

Sai Vabariigi Aastapäeval presidendilt Valgetähe V klassi ordeni. On aastaid hea seisnud Raasiku vallast pärit tuntud inimeste mälestuse jäädvustamisel (Gustav Ernesaksa ja Jaan Lepa sünniaastapäevade tähistamine).

Aruküla Kultuuriseltsijuht GARINA PAISTE

Korraldas Aruküla naiste ja meeste vahelise jalgpallimatši ning palju muid huvitavaid kultuuriüritusi. Aruküla aktiivset kultuurielu imetletakse ka naabervaldades.

„Kehra Nuku“ peanäitejuht SIRJE PÕLENDIK

Rahvateater „Kehra Nukk“ sai Harjumaa Kultuuripärliks, peanäitejuht valiti Anija valla Aasta Inimeseks 2003. „Kehra Nukk“ tähistas sel aastal 40. sünnipäeva.

Kehra ja Alavere muusikaõpetaja HELI KARU

Tema õpilased on hästi esinenud laulukonkurssidel. Õpetab ka Kehra lasteloomingu stuudios ning selle ansambel võitis rahvusvahelise konkursi „Tähtede laul 2003“. Juhendab Kehra Poiste Lauluseltsi Kether koori.

ŽANNA BOTVINKINA sai maavanema teenetemärgi

Pilt: ŽANNA BOTVINKINA

30. detsembril toimunud Harjumaa ballil sai maavanemalt ühe neljast maakonna teenetemärgist Kehra paberitehase tegevjuht Žanna BOTVINKINA.

Žanna Botvinkina sai teenetemägi kauaaegse tulemusliku töö eest ettevõtluse arendamisel ja kohaliku elu edendamisel.

Žanna Botvinkina ütles, et teenetemärk tuli talle üllatusena: „Vallavanem helistas ja teatas, et tal on mulle kutse maavanema vastuvõtule. Ütles, et mulle tahetakse midagi anda, aga mida, jättis saladuseks.“

Kehra paberitehase kauaaegne juht tunnistas, et selline tunnustus on väga meeldiv.

„Töötame kogu aeg ning on tore, kui keegi paneb seda tähele. Oleme ikkagi Kehras, Anija vallas ja kogu Harjumaal arvestatav tööandja. Sain aru, et esimest korda anti see teenetemärk tööstuse esindajale,“ rääkis Žanna Botvinkina.

Kokku otsustas maavanem Orm Valtson tänavu anda teenetemärgi neljale inimesele. Lisaks Žanna Botvinkinale said selle veel muuseumi osakonnajuhataja Tanel Lään kindral Johan Laidoneri eluloo pikaajalise uurimise ja muuseumi asutamise eest, Johannes Valk teenetemärk kauaaegse tulemusliku töö eest põllumajanduse ja maaelu arendamisel Harjumaal ning postuumselt maavalituse endine spordijuht Kalju Tiik kauaaegse viljaka tegevuse eest Harjumaa spordielu edendamisel.

Harju maakonna teenetemärki annab maavanem 1996. aastast. Kokku on kõrgeima maakondliku autasuga tunnustatud Harju maakonnas 17 inimest.

KÜLLI KOPPELMAA

Juhtkiri

Võim üle kõige?

Miks nii ootamatult pakiliselt peab kutsuma Loksa linnavolikogu alanud aasta esimese tööpäeva varahommikul arutama rohkem kui kaks aastat tagasi tehtud otsust Loksa linna ja valla ühinemisläbirääkimiste kohta? Nii imestati Loksa vallamajas, kui vana aasta lõpus saadi teada, et linnavolikogu liikmetele jaotati istungikutsed sellise päevakorrapunktiga.

Tegelikult linna-valla liitumise teemat 2. jaanuaril arutuse alla ei võetudki. Loksa keskerakondlikus linnavalitsuses oli sel hommikul põhilisem kõneaine, kas istung lugeda toimunuks või mitte.

Miks linnakoalitsiooni esimees seejärel peatas tegevuse volikogu liikmena. Kas mitte eeldusel, et poliitilistel põhjustel võib jääda vastu võtmata tänavune Loksa linnaeelarve, mida erinevalt teistest meie omavalitsustest pole veel volikogus arutamagi hakatud? Et praegune juht saaks volikogu valdavalt asendusliikmetest moodustatavas uues koosseisus suunata ja määrata? Et iga hinna eest jääda võimule?

Uus aasta on Loksal alanud poliitiliselt väga tormakalt. Kumb jääb peale, kas opositsioon või praegune koalitsioon? Kes kelle üle trumpab, milliseid käike on veel oodata?

Sõnumitooja küsib ja tuletab meelde — kas kõige selle juures on aega tegelda ka Loksa linna elu paremaks muutmisega?

Sõnumitooja edetabel 2003. aastal toimunust

AASTA SÜNDMUSED

Kultuur

1.Viinistu kunstimuuseum avas maikuus uued näituseruumid tünnides ja pumbamajas. Avamisel oli paarsada inimest - tuntud kunstnikke ja kriitikuid, kunstiakadeemia tudengeid ja õppejõude, poliitikuid, kohalikke inimesi. Esinesid avangardmuusikud. Kuni juuni keskpaigani olid uutes näituseruumides Kaarel Kurismaa heliinstallatsioonid ja valguspildid.

2. Juunis toimus Mohni saarel ja Viinistul rahvusvaheline video-, performancei’- ja installatsioonifestival „Mohni 2003“. Mohni saar ja Viinistu kunstimuuseum olid nädala vältel kümnete kunstnike päralt. Festivali põhiüritus meelitas ühe päeva jooksul Viinistule 700 inimest, Mohnile suutsid laevad viia neist ligi 400.

3. Rahvateater Kehra Nukk sai oktoobris 40-aastaseks, detsembri lõpus anti trupile Harju maakonna Kultuuripärli tiitel. 40 aasta jooksul on Kehra harrastuslikus nukuteatris näidelnud üle 50 inimese, repertuaaris on olnud rohkem kui 60 lavastust. Etendusi on antud enam kui 3000, neid on vaatamas käinud üle 315 000 lapse.

Majandus

1. Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu otsustas septembris toetada Kuusalu puhastusseadme ehitust 5 miljoni krooniga. Kohe alustati ka puhastusseadme ehitamist. Samuti kiitis KIKi nõukogu heaks 4 miljoni kroonise laenutaotluse Kupu-Kuusalu-Kiiu veetrassi rajamiseks.

2. Kehra lähedal Kaunissaares avati septembris ligi 10 miljonit krooni maksma läinud hüdroelektrijaam. See on Eesti esimene uusehitisena valminud hüdroelektrijaam viimase 50 aasta jooksul.

3. Veebruaris sai Arukülas tegutsev AS Villem Lihakaup esimese Eesti ettevõttena ulukiliha ekspordiloa. Firma tükeldab ja pakib nii uluki- kui ka koduloomaliha.

Poliitika

1. 21. juuli võimupööre Loksa linnas. Mõnda aega oli Loksa linnavalitsuses kaks linnapead ja kaks linnapea kabinetti. Loksa linnavolikogu istungid hakkasid toimuma iga nädal. Vaidlustesse, kes võib olla võimul, kaasati maavanem, maakonna valimiskomisjon, politsei ja ka kohus. Lahendus tuli ligi pool aastat hiljem, 1. detsembril otsustas Tallinna halduskohus, et teist linnapead ei valitudki, kuna nõutavat häälteenamust polnud.

2. Loksa vallavolikogu tegi Kuusalu vallavolikogule ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi. Detsembri lõpus kinnitasid mõlemad vallavolikogud ühinemise läbirääkimiste töörühma töökorra.

AASTA EHITUS

Aruküla põhikooli võimla. Valmis oktoobris. Ehitus läks maksma ligi 10 miljonit krooni. On Harjumaa suurim koolivõimla.

AASTA ALGATUS

Kuusalu valla edukamate ettevõtete välja selgitamine ja autasustamine. Kuusalu vallavalitsus on lubanud teha see traditsiooniks.

Loksa linnavolikogus algas uus aasta poliitiliste mängudega

2004. aasta esimese tööpäeva, 2. jaanuari hommikuks kella 8. 30ks oli Loksa linnavolikogu kutsutud istungile, mille päevakorras oli 1 punkt - info Loksa linna ja valla ühinemiskõneluste läbiviimiseks moodustatud ühiskomisjoni tegevusest.

Linnakoalitsiooni kuuluvad volikoguliikmed istungile ei tulnud, kuigi neid nähti tol hommikul linnapea kabinetis.

Istungi alguseks oli saalis 7 volikogu liiget: Oleg Gogin, Olga Maslova ja Gennadi Verbov nimekirjast Loksa Kodud, Andres Kaarmann ja Margus Kröönström Res Publicast, Ilmi Ternovskaja Rahvaliidu nimekirjast ning Viktor Fjodorov, kes valiti volikogusse Keskerakonna nimekirjast.

Istungile oli tulnud ka Loksa vallavanem Madis Praks, et kuulata, mida valla ja linna ühinemiskõnelustest räägitakse.

Saabus linnasekretär Anti Pärtel ja teatas, et volikogu istung peab ära jääma, sest pole kedagi, kes seda juhataks — volikogu esimees Jaan Pöör ei saanud kohale tulla, aseesimehel Värner Lootsmannil pole volitusi ning volikogu vanim liige Evald Stranberg puudub.

Kui opositsiooniliikmed arutasid, et istung tuleks sellegipoolest läbi viia, lisas linnapea Helle Lootsmann, et pole ka arutusteemat, kuna linnavalitsus otsustas hommikul kell 8, et võtab ühinemiskõnelusi puudutava eelnõu tagasi. Põhjendus oli, et nimetatud eelnõu vajab põhjalikumaid selgitusi.

Oleg Gogin väitis seepeale, et linnapea valetab, kella 8. 29ks volikogu kantseleis eelnõu tagasivõtmise otsust registreeritud ei olnud. Linnapea vastas, et andis otsuse üle volikogu aseesimehele.

Istungile tulnud volikoguliikmed otsustasid pärast arutelu ja konsultatsioone, et istung siiski toimub. Juhatajaks määrati vanim kohalolnud volikoguliige Ilmi Ternovskaja, kes palus volikogu sekretäril Viive Pajusaarel tulla kella 9.15ks istungitesaali ja hakata protokollima. Volikogu sekretär kohale ei tulnud. Protokollis Oleg Gogin.

Et Fjodorov lahkuks volikogust?

Istungil kohal viibinud volikoguliikmete nimed registreeriti. Ilmi Ternovskaja avas istungi, tõdes, et ainsat päevakorrapunkti ei saa eelnõu tagasivõtmise tõttu arutada ning lõpetas istungi.

Milleks seda vaja oli?

Andres Kaarmann selgitas Sõnumitoojale — opositsiooni hinnangul korraldati 2. jaanuari volikoguistung seetõttu, et koalitsioon soovis vabaneda volikogus Viktor Fjodorovist, kes on linnakoalitsioonist välja astunud.

Kaks kuud tagasi esitas ta linnakoalitsiooni esimehele Värner Lootsmannile avalduse Eesti Keskerakonnast ja ka koalitsioonist lahkumiseks. Viktor Fjodorovi väljaastumine kallutas häälteenamuse uuesti opositsiooni poolele. Enne oli koalitsioonil 8 häält ja opositsioonil 7 (volikogus on 15 liiget), kuid nüüd on koalitsioon jäänud 7 häälega vähemusse.

„Kuna Viktor Fjodorov polnud novembris ega detsembris volikogu istungitel kohal käinud, siis tundub, et temast sooviti lihtsalt vabaneda. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi volikogu liikme volitused peatuvad, kui isik puudub kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud istungitelt,“ kommenteeris Andres Kaarman.

Linnavolikogu istung oli määratud 2. jaanuarile ja järgmise istungi toimumisajaks on teatatud 2. veebruar, selgitas ka Oleg Gogin. Kui jaanuari istung oleks toimunud ilma Fjodorovita või ära jäänud, oleks ta kolme järjestikuse kuu istungitelt puudunud, tema asemele oleks saanud määrata Keskerakonna nimekirjast asendusliikme ja linnakoalitsioon oleks saanud taas otsuste vastuvõtmiseks nõutava häälteenamuse - 8 häält.

Viktor Fjodorov märkis, et oli oma töökohas, Loksa laevatehases rääkinud vajadusest sõita uue aasta esimesel tööpäeval, 2. jaanuaril Tallinnasse, kuid hiljem otsustas ümber, et olla volikogu istungil.

VÄRNER LOOTSMANN peatas tegevuse linnavolikogu liikmena

Sõnumitooja palus 2. jaanuaril kella 10 paiku Värner Lootsmannilt kommentaari, miks tal polnud volikogu aseesimehena volitusi istungit juhatada. Värner Lootsmann teatas seepeale, et on peatanud oma tegevuse Loksa linnavolikogu liikmena. „Kuni opositsioon suudab omavahel ja ka tagaselja läbi rääkida. Rohkem ma ei kommenteeri,“ sõnas ta. Linnasekretär Anti Pärtel ütles, et Värner Lootsmann peatab volitused lühimaks ajaks, mida seadus lubab, kolmeks kuuks - 4. aprillini.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi peab linna või valla eelarve olema vastu võetud hiljemalt 1. aprilliks. Kui eelarve jääb vastu võtmata, saadetakse volikogu sel hetkel tegutsev koosseis laiali. Asemele tulevad asendusliikmed ja hiljem ka need, kelle volitused olid peatatud.

ÜLLE TAMM

Loksa linnavolikogu pidi tegema ettepaneku linna ja valla ühinemiskõneluste jätkamiseks

Loksa linnavolikogu pidi vallavolikogult küsima, kas soovitakse jätkata ühinemiskõnelusi, kuid koalitsioon jättis istungile tulemata ja linnavalitsus võttis eelnõu tagasi.

Linnavalitsus oli esitanud eelnõu, et linnavolikogu otsustaks pöörduda Loksa vallavolikogu poole ja küsida, kas vallavolikogu on võtnud vastu otsuseid, millega peatatakse või lõpetatakse Loksa linna ja valla ühinemiskõneluste läbiviimiseks moodustatud ühiskomisjoni tegevus. Komisjon moodustati 2001. aasta augustis.

2003. aasta 30. oktoobril otsustas Loksa vallavolikogu teha Kuusalu vallavolikogule ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks Kuusalu ja Loksa valla ühendamiseks, kuid ei tühistanud ega muutnud varasemat otsust Loksa linna ja valla ühinemiskõneluste kohta.

Linnavolikogu pidi 2. jaanuari istungil tegema ettepaneku jätkata Loksa linna ja valla ühinemiskõnelusi. Kui vallavolikogu seda ei soovi, siis paluda põhjendust.

Linnavalitsus võttis eelnõu 2. jaanuari hommikul tagasi. Linnapea Helle Lootsman põhjendas, et seletuskirja oli vaja täiendada.

Loksa linnavolikogu järgmine istung toimub esialgsete andmete järgi alles kuu aja pärast, 2. veebruaril.

Miks ühinemiskõnelused lõppesid?

Loksa linnavolikogu 2. jaanuari istungile tulnud ning ühinemisküsimuste arutelu asemel poliitilisi vangerdusi nägema sattunud Loksa vallavanem Madis Praks ütles tagasivõetud otsuse-eelnõu kohta, et see oli koostatud sisuliselt arupärimisena, miks Loksa vallavolikogu ei taha linnaga ühineda.

„Ühiskomisjon oli moodustatud 2001. aastal juba enne seda, kui mina sain vallavanemaks. Komisjon hakkas koos käima, ka mina osalesin, tegime plaane. Otsuseid ja protokolle millegipärast pole. Räägiti, et hakkame tööle, pandi kirja tegevuspunktid. Järgmisel korral tuldi kokku ja nähti, et need olid täitmata,“ meenutas Madis Praks möödunud reedel pärast Loksa linnavolikogu istungit, miks kaks aastat tagasi ühinemiskõnelused soiku jäid.

„Ainus reaalne asi, mis sai ära tehtud, oli see, et valla pearaamatupidaja pani kokku linna ja valla tookordsed eelarved. Linna laenude asjus koostasime kirja. Loksa linnavolikogu tegi ettepaneku liituda 2002. aasta valimistel. Loksa vallavolikogu tegi ettepaneku võtta tööle ühine arendusnõunik, töötada välja arengustrateegia ning ühineda 2005. aasta valimisteks. Vallavolikogu esimees oli siis Helle Lootsmann.“

Madis Praks nentis, et linn ei tundnud huvi arendusnõuniku palkamise vastu. Ta märkis veel, et tema mäletamist mööda küsis just selleaegne vallavolikogu esimees, kas ühinemine on ikka vajalik.

„Praegune Loksa linnavalitsus on ligi aasta olnud võimul, kuid pole samuti arendusnõuniku töölevõtmise ega ühinemiskõneluste vastu huvi tundnud, reageeriti alles nüüd, kui Loksa vallavolikogu pöördus Kuusalu poole.“

Vallavanem arutles: „Kuidas saaksime Loksa linna ja valla ühinemist arutada, kui pole seni suutnud koostööd teha? Loksa I keskkooli eelarvet ei ole meiega koos arutatud, kuigi soovime. Ei saa ühiselt isegi linna- ja vallavalitsuse 600-ruutmeetrist maja hallatud. Nüüdki oli ühinemisküsimuse arutamise asemel linnavolikogus hoopis mingi segadus.“

Linna arengukavasse on ühinemine planeeritud

Loksa linnapea Helle Lootsmann ütles, et linna poolt ei ole ühinemisprotsess katkenud: „Loksa linna arengukavas aastaks 2010 on kirjas, et ühinetakse Loksa vallaga. Seda arengukava on täpsustatud 2003. aasta jaanuaris ja novembris.“

Ta märkis, et tahab eelnõu seletuskirja lisada statistikat, kuna eelnõu peab olema põhjalikult argumenteeritud.

„Arendusnõuniku töölevõtmine on palju väiksem asi. Mul on olemas uuringud, mis tehti linna-valla liitmise kohta, on Tartu tudengi artikkel, on vallavanema ja Henn Pärna arvamused. Ning on Sõnumitooja juhtkiri väitega, et vald ei taha linnaga ühineda,“ sõnas ta.

Ja lisas: „ Oleks oodanud Res Publica noorpoliitikutelt rohkem riigimehelikkust. Meie jaoks ei ole midagi üllatavat, me pole lasknud ennast segada. Loksa valla ja Kuusalu valla ühinemine on sama, mis ühendada Hiiu- ja Saaremaa.“

ÜLLE TAMM

Uuest aastast ühendati Harju ja Tallinna poliseprefektuurid

Pilt: Põhja politsei prefektuuri prefekt RAIVO KÜÜT, pildil veel Tallinna prefektuuri aseprefektuuri vormis.

Alates 1. jaanuarist on Eestis neli politseiprefektuuri, Harju maakonda ja Tallinna linna teenindab nüüdsest Põhja politseiprefektuur.

Vastavalt valitsuse 30. oktoobri 2003 määrusele moodustati alanud aasta algusest Eestis senise 17 politseiprefektuuri asemel neli prefektuuri. Harju ja Tallinna politseiprefektuurid ühendati Põhja politseiprefektuuriks.

Ümberkorralduse eesmärk on politseiameti teatel tuua rohkem politseinikke tänavatele, et politseiteenus oleks endisest kättesaadavam.

„Kuna politseinike isikkoosseis prefektuurides suureneb, siis saame paremini tagada õiguskorda. Meie töös on tähtis, et inimene tunneks politsei abistavat kätt,“ edastas politseiameti avalike suhete büroo juhataja Anu Adra politseipeadirektori Robert Antropovi sõnu.

Põhja politseiprefektuuri prefekt on Raivo Küüt, kes seni töötas Tallinna aseprefektina. Tema kandidatuuri toetas ka Harju maavanem Orm Valtson, kelle sõnul on Raivo Küüt senises tegevuses pealinna aseprefektina ning prefektuuride vastutusvaldkonna ümberkorralduste töögrupi juhina näidanud võimekust ja tahet maakonnas kuritegude ja kuriteoohvrite vähendamiseks ning kuritegude avastamiseks.

Harjusse kaks politseiosakonda

Põhja politseiprefektuur asub Tallinnas aadressil Pärnu maantee 139 (tel 6124 444) ning selle tööpiirkond on pealinn ja Harju maakond. Prefektuuris on kuus politseiosakonda: Põhja-, Ida-, Lääne- ja Lõuna-Tallinna politseiosakond ning Lääne-Harju ja Ida-Harju politseiosakond. Iga osakonda hakkab juhtima ülemkomissar. Lääne-Harju osakonna ülemkomissar on seni Harju politseiprefekti ülesandeid täitnud Tarmo Vaher, Ida-Harju osakonda juhib senine juht Ants Tsugart.

Senisesse Harju prefektuuri hoonesse Sauel kolib Keilast Lääne-Harju osakond. Ida-Harju politseiosakond asub endiselt Maardus Karjääri t 11 (tel 6124 610, 6124 611, 612 4613).

Kahe prefektuuri juhtimiskeskused ühendati juba detsembris. See tähendab, et kõik kõned lühinumbrile 110 ühendatakse automaatselt Tallinnas Pärnu maanteel asuva juhtimiskeskusega, kes koordineerib väljas olevate patrullide tegevust kogu maakonnas.

Moodustatud on ka spetsiaalsed patrullekipaažid, kes liiguvad ringi ning on valmis sündmustele operatiivselt reageerima. Harju maakonda hakkab katma 6 patrullekipaaži — kolm Lääne- ja kolm Ida-Harju politseiosakonna territooriumil.

Ühtki konstaablijaoskonda ega -punkti ümberkorraldustega ei likvideerita. Ka piirkondlikud konstaablid jäävad samaks. Et tuua konstaablid kontoritööst rohkem tänavale, vabastatakse nad kriminaalasjade menetlemisest.

„Politsei on teinud ettevalmistusi selleks, et ümberkorralduse käigus ei kannataks inimeste teenindamine. Küsimuste tekkimistel saavad elanikud helistada politseiasutuste üldnumbritele,“ kinnitas Anu Adra.

KÜLLI KOPPELMAA

Aastalõpu tulvavesi lõhkus Kotka tammi

Pilt: Vasakul pool küljes on Kotka tammi muldrinnatis tulvavee tõttu varisenud.

Ööl vastu 31. detsembrit lõhkus tulvavesi Loksa vallas Kotka külas Valgejõele ette ehitatud tammi.

Tamm kuulub Kotka hüdroelektrijaama omanikule, firmale OÜ Generaator E&K, mida juhivad Kaido Kell ja Tarmo Saarmets.

Elektrijaam ei tööta juba kaks aastat, kuna vee erikasutusluba on lõppenud. Viimane luba oli antud kolmeks kuuks, kaasnes nõue selle aja jooksul ehitada tammi juurde kalatrepp.

Generaator E&K juhataja Kaido Kell kommenteerib, et nii lühikese ajaga oli see ebareaalne: „Kohustused lõppesid viimase loaga. Keskkonnateenistus võttis seisukoha, et eelnevaid tingimusi ei täidetud ega tahtnud meie järgmist vee erikasutusloa taotlust menetleda.“

Aasta lõpus tõusis vesi Valgejões väga kõrgeks. Et samal ajal ilm külmenes ja tamm hakkas jäätuma, ujutas Kotka paisjärv üle nii kõrvalasuva saeveski madalamad kuurid kui ka jõeluha. Vesi uuristas tammi parempoolset muldrinnatist.

Kuna elektrijaam ei tööta, valvurit palgatud pole. Samas kinnitab Kaido Kell, et tammi olukorrast annavad neile kohalikud inimesed pidevalt infot.

31. detsembri hommikul käis purunenud tammi juures päästeamet. Tallinnast saabusid ka omanikud, kes võtsid puidust luugid eest ära, vesi hakkas alanema.

Kaido Kell ütles Sõnumitoojale, et tammi muldkeha vajus ära, kuid mitte eriti suures ulatuses, enamus on alles. Olukord on stabiilne, varinguohtu pole.

Ta tõdes, et tamm tuleb firmal korda teha. Millal, sõltub ilmast. Kui lumi hakkab sulama, tuleb auk täita.

Vallavanem Madis Praks: „Tammi taastamine on omaniku probleem. Kui tekib ohtlik olukord, siis tuleb koos keskkonnateenistuse töötajatega arutada, mida ette võtta, et suuremat kahju ei tekiks. Kotka inimesed teadsid rääkida, et 80-ndate aastate alguses tamm purunes ja ujutas üle kalakasvatuse tiigid.“

Praegu taotleb Generaator E&K elektrijaama taaskäivitamiseks vee erikasutusluba. Loksa vallavalitsus andis selleks novembri lõpus nõusoleku koos lisatud tingimustega: tuleb tagada paisjärve avalik kasutus (ujumis- ja tuletõrje veevõtukoht), tagada olemasoleva veehaarde baasil Kotka Forelli veesaamise küsimus ning teha kalatrepp.

Vallavalitsus on esitanud Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) rahataotluse rohkem kui 600 000 kroonile Kotka tammi korrastamiseks ja kalatrepi ehitamiseks. Taotlus on seni tagasi lükatud, oodatakse järgmist rahajaotust.

KAIDO KELL, OÜ Generaator E&K juhataja:

„Kotka uputus oligi kaudselt seotud sellega, et meil pole veeluba ning elektrijaam ei tööta. Kui töötaks, oleksid asjad paremini korraldatud.

Hetkel oleme tavaline tammiomanik, kes peab seaduse järgi tegema kõik, et ei tekiks üleujutust ega veeavariid. Samal ajal teeb Harjumaa keskkonnateenistus endast kõik võimaliku, et Generaator E&K ei saakski enam veeluba. Vähemalt minule küll tundub see sellisena. Milleks muuks saab siis Harjumaa keskkonnateenistuse tegemisi-tegemata jätmisi nimetada.

Meil on olnud pikk kohtuvaidlus riigiga - Harjumaa keskkonnateenistus ei menetlenud meie taotlust vee erikasutusloa saamiseks. Suvel otsustas kohus, et menetlemisest keeldumine on seadusevastane. Nüüd on taotlus jälle menetluses, tundub, et taas venib.

Samal ajal võtab Kotka paisust vett mingi kalakasvatus ja ei peagi nagu veeluba omama. Ei tea kas siin on seos sellega et Harjumaa keskkonnateenistus ei taha luba meile väljastada?

Loomulikult, kui meil on vee kasutamine keelatud, ei ole me saanud ka teha vajalikke investeeringuid, et tagada tammi normaalne funktsioneerimine ja vee taseme kontroll.

Võib olla Harjumaa keskkonnateenistus ei suuda enam adekvaatselt ega erapooletult hinnata oma tegevuse-tegevusetuse-venitamise tagajärgi.“

ÜLLE TAMM

Raasiku vald võib Peningi mõisa tagasi saada

Pilt:1998. aastal Peningi mõisa ostnud Bahaide kogudus pole mõisa korda tegemiseks kulutanud sentigi.

Kuna Peningi mõisakompleksi omanik Bahaide kogudus ei suuda mõisahooneid korda teha, on nad valmis loovutama need Raasiku vallale.

Raasiku vald müüs 1998. aasta sügisel vallavolikogu otsusega Peningi mõisakompleksi — peamaja ja viis kõrvalhoonet — 140 000 krooni eest Tallinna Bahaide kogudusele. Koguduse plaan oli taastada mõisa peahoone võimalikult esialgsel kujul ning teha sinna konverentsisaal. Ka lubati korrastada looduskaitse all olev mõisapark (Peningi mõis ise muinsuskaitse objekt ei ole).

Kuna omanik ei ole viie aasta jooksul mõisa korda tegemist alustanud, saatis Raasiku vallavalitsus kogudusele kirja, milles teatas, et mõisa ja selle ümbruse olukord on masendav. Häärberis on vahelagesid sisse langenud ning kuna osa katusest ei pea vett, on peahoone välismüüri üks nurk murenenud ja kokku kukkumas. Keldri katus võib vooluvete toimel sisse variseda.

Samuti kirjeldatakse, et moonakatemajal on vintskapi juurest vihmavesi sattunud katusekonstruktsiooni ning see on varisenud. Kõige paremas seisus on tõllakuur, kuid kui sinna minekut ei piirata, võidakse puitkonstruktsioone kasutada kütteks ning maja võib tabada peahoonega sama saatus. Ka mõisa park oma unikaalse puistukooslusega on räämas, hekid pügamata.

Seetõttu tuletas vallavalitsus kogudusele meelde, et ehitusseaduse järgi peab omanik tagama ehituse asukoha maaüksuse korrashoiu ning ohutuse ümbruskonnale ehitise kasutamisel. Omanikule tehti ettepanek piirata mõisahoonetesse sissepääs akna- ja ukseavade katmisega.

„Hoonete edasise hävingu peatamiseks peaks hakkama tegelema katuste parandamisega ning konkreetsete restaureerimistöödega,“ oli kirjas.

Veel lisati — kui kogudus kuu aja jooksul vallavalitsust oma tegevusest Peningi mõisa korrastamisel ei informeeri, alustatakse väärteomenetlust.

Kogudus on nõus mõisast loobuma

Vallavalitsusele vastas Tallinna Bahaide Vaimse Raadi esimees Foad Vojdani.

Ta kirjutas: „Selle kinnisvara ostmisel teatasime me vallavalitsusele selgelt, et meil ei ole vajalikke vahendeid hoonete restaureerimiseks ja korrashoiuks. Tulevikus on meil kavas sellele maa-alale ehitada humanitaarinstitutsioonid, mis edendaksid kogu Eesti elanike füüsilist ja vaimset heaolu. Samas on ka selge, et see projekt saab teoks järk-järgult mitmete aastate vältel.“

Foad Vojdani kinnitas, et kogudus annetaks hea meelega mõisahooned, neid ümbritseva maa-ala ja pargi Raasiku vallale. Endale soovitakse jätta umbes 7 hektarit põllumaad ja osa teisest maalapist, et sinna oleks võimalik rajada tänava poolt nimetatud maale ligipääsuks tee.

Vallavalitsus arutab

Raasiku vallavanem Andre Sepp teatas Bahaide kogudusele, et vallavalitsus kaalub võimalusi tulla toime Peningi mõisakompleksi hooldamisega ning arutab seda ka vallavolikoguga.

„Rääkisime mõisa tagasivõtmisest vallavalitsuses. Kui otsustame selle endale võtta, peab meil olema selge nägemus, mida sellega teha,“ ütles Andre Sepp Sõnumitoojale.

Ta lisas, et vallale oleks Peningi mõisa kordategemine liiga suur investeering. Seetõttu kavatsetakse tellida arheoloogilt hinnang mõisa seisukorra kohta ning uurida, kas Peningi mõisa õnnestuks edasi müüa.

Peningi mõis on ehitatud 1664 aastal. Rootsi valitsuse ajal kuulus see kapten Baranoffile, seejärel tema õele, kes oli abielus kapten Derfeldeniga. 1723. aastal ostis mõisa Peeter I, kes kinkis selle oma naisele. 1905. aasta detsembris mõisate põletamise aegu põletati ka see mõis maha ning omanik parun Baranoff lasti maha.

KÜLLI KOPPELMAA

Kohus rahuldas JÜRI LILLSOO kaebuse Anija vallavalitsuse vastu osaliselt

Tallinna Halduskohus otsustas rahuldada Kehra endise linnapea JÜRI LILLSOO kaebuse Anija vallavalitsuse vastu osaliselt.

Jüri Lillsoo soovis, et kohus tühistaks Anija vallavanema 23.01. 03 käskkirja nr 16. Sellega oli vallavanem Olav Eensalu tühistanud oma varasema käskkirja (nr 46, 27.12.2002), millega määras endisele linnapeale tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest hüvitise maksmise.

Samuti soovis Jüri Lillsoo, et vallavalitsuselt mõistetaks tema kasuks välja hüvitis tööraamatu kätteandmisega viivitamise ning töötuskindlustuse eest — kuna tööraamat ei olnud korrektselt vormistatud, jäi ta tööhõiveametis töötuks vormistamata. Ka taotles Jüri Lillsoo, et kohus tunnistaks kaks tema tööraamatu kannet õigusvastaseks ja kohustaks vallavalitsust tegema õiguspärase kande.

Kohus (kohtunik Maret Altnurme) rahuldas kaebuse osaliselt. Tühistati vallavanema käskkiri 23. jaanuarist 2003 kui kontrollimatu ja õigusvastane õigusakt. Vallavalitsust kohustati hüvitama Jüri Lillsoole tööraamatu kätteandmisega viivitamine (vallavalitsus maksis endisele linnapeale ligi kuu aja töötasu — toim.) vastavalt vallavalitsuse 27. 12. 2002 käskkirjale number 46.

Vallavalitsust kohustati ka muutma Jüri Lillsoo tööraamatu kannet selliselt, et sellest nähtuks teenistussuhte lõppemise aeg koos teenistusest vabastamise aluse formuleeringuga ja viitega avaliku teenistuse seaduse sättele.

Nõude töötuskindlustushüvitise väljamõistmise kohta jättis kohus rahuldamata, kuna samal ajavahemikul käis Jüri Lillsoo tööl ning seega polnud tal õigust saada töötuskindlustushüvitist.

Kuigi Jüri Lillsoo soovis, et vallavalitsuselt mõistetaks tema kohtukulude katteks välja 7542 krooni, otsustas kohus tema kasuks välja mõista kohtukuludeks 1705 krooni.

Anija valla jurist ütles, et vallavalitsus kohtuotsust edasi ei kaeba, sellel puuduvat mõte.

Jüri Lillsoo kinnitas, et ka tema edasi ei kaeba: „Algusest peale oli selge, et vallavanema teine käskkiri oli vale. Õnneks suhtus kohus asjasse mõistvalt.“

KÜLLI KOPPELMAA

Kuusalu valla Aasta Memm on MAIE ABERG

Pilt: Maie Aberg on Kahalas elanud 48 aastat.

Pilt: Kuusalu memmede ansambel Kanarbik: Helgi Urb, Helgi Meikar, Janne Sammelselg, Ella Vest, Helga Vunk, Asta Tammel, Rutt Tomingas, Meeta Oodenberg, Asta Adrat, Silvi Talpsepp ja juhendaja Piret Nõlvand.

Ka tänavu jäi Kuusalu valla Aasta Taat valimata, sest ettepanekuid ei tehtud.

Laupäeval kuulutati pensionäride uusaastapeol Kuusalu valla Aasta Memmeks Kolga keskkooli õpetaja, Kolga päevakeskuse juhataja Maie Aberg.

Tema kandidatuuri esitasid Kolga pensionärid. Põhjendustena on kirjalikes ettepanekutes öeldud, et Maie Aberg on tubli organisaator, taktitundeline ja väsimatu ideede elluviija. On kümme aastat olnud Kolga pensionäride kultuurielu eestvedaja ning Aasta Memme tiitli auga ära teeninud.

Aasta Memmele andis tänukirja üle Alma Fondi nõukogu esimees Helle Söönurm, lilled kinkis eelmise Aasta Memm Rutt Tomingas.

Tänukirjas tänatakse Aasta Memme südamlikkuse ja osavõtlikkuse eest maainimeste vastu pikkade aastate jooksul.

„See on nüüd küll avansina saadud,“ arvas Maie Aberg tiitli eest tänades.

Põltsamaalt Kahala külla

Maie Aberg (neiupõlves Vahemaa) suunati 1955. aastal pärast Tartu Õpetajate Instituudi lõpetamist Kolga algkooli ajaloo ja kehalise kasvatuse õpetajaks. Kolga algkool asus siis Uuri külas.

20-aastane noor õpetaja sai elamise Kahala külla meierei majja. Viis aastat hiljem ta abiellus ning asus elama Kahala järve äärsesse Kalamäe tallu, kus elab ka praegu.

„Kui nüüd helistatakse ja küsitakse, et kes mul seal on, vastan ikka, et kaks pluss kaks pluss üks, see tähendab kaks koera, kaks kassi ja mina,“ naerab Aasta Memm.

Maie Abergil on kaks tütart ja poeg ning kaks lapselast. Kõik nad elavad Tallinnas.

Tema ise jätkab poole kohaga õpetajaametit, annab Kolga keskkoolis põhikooli klassidele ajalootunde. Kümme aastat oli ta Kolga algkooli direktor. Kui 1986. aastal valmis Kolgas uus koolihoone, seisis selle eest, et direktoriks tuli Enn Siim, kes on käesoleva õppeaasta algusest taas Kolga keskkooli direktor.

Maie Aberg oli kümmekond aastat keskkooli õppealajuhataja.

„Kui Põltsamaalt tulin, olid mu lähedased mures, et miks nii kaugele lähed. Et oled kolm aastat ja tuled ära. Kuid mind võeti nii kenasti vastu, et nüüd on teisedki siia kanti kolinud,“ meenutab ta.

Võimlemine, tants, näitemängud

„Sattusin ääretult heasse kohta, kus rahvas oli aktiivne, võeti noor tüdruk kampa. Rahvamaja oli tugev, hakkasin võimlemist tegema. Tsitres kordoni juures olid vabaõhulavastused. Lavastas Oskar Muru. Tegime kolm lavastust: „Villu võitlused“, „Enne kukke ja koitu“ ning „Libahunt“.“

Maie Aberg jutustab, et viiekümnendate aastate lõpus ei tohtinud jaanipäeva tähistada. „Villu võitluste“ etendus oli jaanipäeva paiku, ligi kolm tuhat inimest tulid seda Tsitresse vaatama.

„Mäletan, et päeval olime laulupeo proovidel, õhtul sõitsime vabaõhulavastuse proovidele.“

Maie Aberg on tantsinud karaktertantsu, kümme aastat tantsis Kuusalu naisrahvatantsurühmas „Tiiu“. Viimased paar-kolm aastat enam ei tantsi.

Kolga päevakeskus

Kolga päevakeskus avati ümberehitatud korteris 2002. aastal. Seal saavad ümberkaudsed pensionärid kaks korda kuus teisipäeviti kokku.

„Päevakeskuse tegelik perenaine on Saima Lindmaa, minule on jäänud esinduskohustused. Meil on tugev grupp, kes koos käib ja korraldab: Leonora Alev, Saima Lehis, Asta Muru, Saima Lindmaa ja mina. Uue aasta plaanid on veel paika panemata. Kindlasti on iga kord kindel teema, millest räägime. Leonora Alev juhendab pensionäride lauluansamblit. Leonora ja ta abikaasa Endel tegid meie päevakeskuse laulu.“

Kuusalu valla Aasta Memme ja Taadi valimine oli 5. korda

1. Helve ja Ivar Tuurma

2. Linda Jalakas ja Viljo Puranen

3. Hellen Kodusaar ja Endi Säkk.

4. Rutt Tomingas

5. Maie Aberg

ÜLLE TAMM

Endine Kuusalu aiandi brigadir juhib Neeme küla tantsutruppi

Pilt: Tantsutrupp NEEME NOGIA. Ees paremal trupi juht MERIKE KAHU Laika kostüümis.

Kuusalu valla pensionäride peol esines teatraalne tantsutrupp NEEME NOGIA, mida juhendab MERIKE KAHU.

Jõelähtme vallas Neeme rahvamaja juures on kaks aastat tegutsenud kohalike aktiivsete naiste 6-liikmeline tantsutrupp. Enne seda juhendas Merike Kahu kaks aastat Jõelähtme tantsutruppi Valla Vallatud.

Neeme Nogias tantsivad juhendaja Merike Kahu, Neeme algkooli õpetajad Tiina Ojasson-Võsa ja Anneli Peegel, Neeme lasteaias töötav Kadri Prants, Neeme piirivalvekoerte koolis töötav Epp Lomp ja Kaie Pall, kes samuti on põline neemekas, kuid tööl käib külast kaugemal.

Trupil on üle 20 tantsu, iga etteaste jaoks on valmistatud isesugused kostüümid.

Merike Kahu jutustas, et tantsud on temaatilised ning uued etteasted valmivad tihti vastavalt sellele, kuhu kutsutakse esinema.

Käiakse esinemas kinnisematel pidudel Tallinnas ja ka mujal, kindlasti tantsitakse oma küla pidudel. On osaletud ka Viljandis õpetajate teatrifestivalil.

Neeme küla rõõmsameelsed tantsijad rääkisid veel, et neil on ka oma mänedžer - Neeme rahvamaja juhataja tütrepoeg, 14-aastane Marti Martinson, kes nende esinemistele kaasa elab ja hoolitseb tantsutrupi kodulehekülje eest internetis.

Selle aadress on www.neemerahvamaja.ee, sealt edasi klikkida Neeme Nogia leheküljele.

Trupi juhendaja, tantsude autor Merike Kahu töötas Kuusalu aiandis kümme aastat, kuni aiand tegevuse lõpetas.

ÜLLE TAMM

Leesi jõulupeol esitasid emad näitemängu metsaloomadest

Pilt: Leesi näiteringi lapsed jõulupeol.

Nagu traditsiooniks saanud, on 26. detsembril Leesi rahvamajas Juminda poolsaare jõulupidu, kus lapsed ja vanemad esinevad näitemängudega.

Seekordsel jõulupeol mängiti 5 lühilugu, millest neli lavastasid Leesi kaupluse müüjad ja rahvamajas laste näiteringi juhendavad Lea Ruus ja Tiina Viirna.

Väiksemate laste kooliteemaline naljalugu kandis nime „Perspektiiv“. Suuremad poisid esitasid noorteteemalise „Andresepäeva“ ning vanemad tüdrukud „Uue õpilase“.

Ühe lavaloo olid aga noored ise teinud — näidendi „Kadunud laps“ kirjutas ja lavastas koolitüdruk Piia Ruus, kes elab Tallinnas, kuid näitemängu käib tegemas Leesil.

Emad mängisid „Jõulujandi“: Karu mängis Krista Möller ja Rebast Anneli Linn, Hundi rollis Lea Ruus, Jänes oli Tiina Viirna ning jutustaja Kadri Krönkvist.

Leesi näiteringi nooremad lapsed: Mihkel Ustav, Kadri Ustav, Karina Palmroos, Hardi Möller, Kati Möller ja Hardi Hinn.

Vanematest lastest teevad näiteringis kaasa Johan Talihärm, Johanna Talihärm, Kaili Kena, Jaanika Regi, Kea Ruus, Arvo Ruus, Argo Ruus, Stiina Olei ja Piia Ruus.

ÜLLE TAMM

Loksa kultuurikeskust juhib VILLEM-MARKUS KELL

Pilt: Helilooja Villem-Markus Kell .

Loksal on nüüd kultuurikeskus, mida juhib helilooja diplomiga Villem-Markus Kell.

Ta elab Tabasalus, on 43-aastane. Lõpetanud 1983. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi.

Ta ütleb enda kohta, et on elukutselt bürokraat, on olnud paljudes koorides ja orkestrites administratiivne juht — mänedžer, kes viinud kollektiive Euroopasse esinema.

Alates septembrist on ta Raasiku põhikooli muusikaõpetaja. Enne seda oli pedagoogikaülikoolis orkestratsiooni ja muusikapillide tundmise õppejõud.

Villem-Markus Kell kavatseb koos perega, abikaasa ning tütre ja pojaga, tulla Loksa kanti elama, eelistab omaette maja linnast väljas.

Oma töökavatsuste kohta ütleb ta, et linnavalitsuse tasandil on räägitud, kunagi saab Loksal olema ilus kultuuritempel ning tema tahab selle valmimisele kaasa aidata. Esialgu on ta töökoht kultuurimajas, kuid linnavalitsus kavatseb muusikakoolile juurdeehitust, et teha kompleksist kultuurikeskus.

Tahab jätkata ja laiendada senist kultuuritegevust Loksal. Tuua Loksale esinema professionaalseid kollektiive. Luua Loksal kultuuri tasemel välissuhtlust, -partnerlust.

„Olen näinud linnavalitsuses kultuurikeskuse projekti. Ehitamine on planeeritud etappide kaupa. Arvan, et Loksa praegusele linnavalitsusele on see jõukohane. Hea, et sellise asja peale üldse mõeldakse. Kas linnaeelarvest raha eraldatakse või võetakse laenu, jääb poliitikute otsustada,“ nendib ta.

„Minu veendumust, et kultuurikeskus tuleb, tugevdab see idee ise — tänapäevases kultuurivaenulikus õhkkonnas hakatakse väikelinna kultuuritemplit ehitama.“

Oma poliitiliste eelistuste kohta sõnab ta, et on keskerakondlike vaadetega, kuid parteipiletit veel taskust võtta pole, avaldus on esitatud.

ÜLLE TAMM

HOL otsustas tellida Tallinna linna määruse kohta õigusliku hinnangu

Detsembris otsustas Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) tellida õigusliku hinnangu Tallinna linnavolikogu määrusele, millega kehtestati ühistranspordis erinevad sõiduhinnad.

HOLi juhatuse esimees ja Raasiku vallavanem Andre Sepp ütles Sõnumitoojale, et eelnevalt kohtus liidu juhatus Harju maavanemaga, et arutada tekkinud probleemi, kus Tallinna linn kehtestas ühistranspordis soodushinnaga kuukaardid tallinlastele ning teised peavad tunduvalt rohkem maksma.

„Soovisime teha maavalitsusega Tallinnale ühispöördumist, kuid maavanem oli seisukohal, et seda peab tegema HOL. See on mõneti kummaline suhtumine, sest maavanem teostab järelevalvet ka Tallinna linnavolikogu õigusaktide üle.“ rääkis Andre Sepp.

Ta lisas, et mujal Euroopa Liidu riikides saab taolisi soodustusi ühes regioonis teha vaid erijuhtudel.

HOLi juht märkis, et Harjumaa ühtne areng on olnud seni maavalitsuse eesmärk, kuid ühe omavalitsuse (Tallinna linn) taoline otsus seda ei näita: „Tallinna linnavolikogu 13. novembri määrus, kus on kehtestatud eraldi ühistranspordi piletihind tallinlasele ja mittetallinlasele, pole probleem ainult Harju, vaid ka Rapla, Järvamaa ja teiste maakondade inimestele.“

Andre Sepp leidis, et see on koht just maavalitsuse sekkumiseks, et kaitsta riiklikult oma inimeste võrdõiguslikkust: „Samas mõistame Tallinna olukorda — pealinn ei saa riigilt kroonigi dotatsiooni ning ühistransporti doteeritakse linna rahakotist. Seetõttu ongi vaja riigi sekkumist Tallinna regiooni transpordi korraldamisel.“

HOL otsustas tellida Tallinna linnavolikogu määruse kohta õigusliku hinnangu, kuna teenuse hinnad peavad olema kalkuleeritud ja põhjendatud.

„Huvitav oleks näha kalkulatsiooni, kuidas mittetallinlasele on sõit Tallinna ühistranspordis kaks korda kallim,“ märkis Andre Sepp.

Ta lisas — Harjumaa omavalitsusjuhid on seisukohal, et ühistegevuse korraldamisse peab sekkuma riik, vastasel korral võib asi lõppeda krahhiga, kus omavalitsuste piiridele seatakse tõkkepuud: „Meil olid arutusel ka vastusanktsioonid. Näiteks maamaksu eristamine vallakodanikele ja teistele.“

KÜLLI KOPPELMAA

Kirjakast

Hipp-hopp Raasikul on tipp-topp

Selline oli pealkiri projektil, mille Raasiku laste- ja noortekeskus viis koos noortega läbi, et elavdada tegevusi noortekeskuses ja ärgitada noori ise endale üritusi korraldama.

Projekt algas juba suve lõpul, kui remonditi keskust, see tähendab värviti seinu ja põrandat. Muretseti uut inventari — lauatenniselaud ja palju teisi mänge. Järgmist kevadet ootavad võrkpalli võrk ja pallid.

Sügisesel koolivaheajal said aktiivsemad noored tarkust ja põnevat tegutsemist kahepäevasel koolitusel Aegviidus. Esimesel päeval esines psühholoog Ester Väljaots, kes selgitas, mida tähendab meeskonnatöö.

Teisel päeval tegutsesime enamalt metsas, kus oli vaja lahendada eri ülesandeid, mis sisaldasid seikluskasvatuslikke elemente ja põhinesid meeskonnatööl — üksteist tuli kuulata, julgustada, juhendada.

Pärast teist päeva oli märgata, et noored tahavad ja oskavad ühiselt tegutseda ja usaldavad üksteist.

Koolituse lõppedes pidid noored Raasikul läbi viima spordipäeva. Nii kohtusid nad veel paaril nädalal ja valmistasid üritust ette — mõtlesid välja spordialad, tegid reklaamid, muretsesid auhinnad jne.

Spordipäev toimus 22. novembril Raasiku noortekeskuses ning rahvamajas. Rõhk oli meelelahutuslikel aladel (nt tugitoolisport, sokiheide), kuid oli ka mehiseid alasid. Läbiviijad said väga hästi hakkama mängureeglite selgitamisega ja kohtunikurolliga. Spordipäev lõppes diskoga, mille muusika valisid needsamad aktiivsed noored.

Sellega ka projekt „Hipp-hopp Raasikul on tipp-topp” lõppes. Eesmärk ärgitada noori endale ise tegevusi leidma õnnestus. Noorte kohtumised ja ühised tegevused on jätkunud. Need noored tahavad, et Raasikul oleks elu tipp-topp ja selleks on mõttes juba järgnevad üritused nii väiksematele kui ka suurematele.

Näiteks küpsetasid vabatahtlikud noored ühel jõulukuu laupäeval ühiselt piparkooke Raasiku üksikutele pensionäridele, et ka neile jõulurõõmu valmistada. Nii tüdrukud kui ka poisid rullisid tainast, tegid piparkooke, ühiselt meisterdati jõulukaarte. Lõbus oli kõigil ja jahu jätkus mujalegi kui ainult laua peale. Valmis piparkoogid viisid noored ise vanuriteni.

Kohtumised jätkuvad ja uueks märksõnaks on “vabatahtlik noor”. Soovime ühiselt teha midagi, mis rõõmu valmistab ning millega saab ka Raasiku elanike elu huvitavamaks teha. Samuti soovime enam teada, kes on „vabatahtlikud“ ning mida nad teevad. Üritame koos noortega ka uue projekti kirjutada.

Täname meie toetajaid ja abistajaid — maavalitsust, Raasiku rahvamaja, Raasiku vallavalitsust, Raasiku Meierei poodi, Kehra kondiitriäri OÜd Neio. Samuti Raasiku noori Kairit, Helenit, Juliat, Jannet, Annikat, Jaanikat, Marjanat, Meelist, Askot, Siimu, Kaarlit ja juhendajaid Liivikat, Margitit, Andrest ja Jaanikat.

Kui mõnel Raasiku noorel tärkas huvi teha koos meiega midagi huvitavat, ootame Sind rõõmuga. Kohtume esmaspäeviti kell 18 Raasiku laste-ja noortekeskuses. Tule tegutse vabatahtlikult ja aita sellega nii ennast kui ka teisi!

JAANIKA TOOME

Hea Eesti Looduskaitse Seltsi Kuusalu osakonna liige!

Üks aasta on jälle möödas ning Eesti Looduskaitse Seltsi Kuusalu osakonnal aeg teha kokkuvõtteid.

Sel aastal toimus seltsi avatud üldkoosolek 20. novembril Kuusalu Haku klubis, kus valiti uus juhatus, esinaine ning tehti tagasivaade möödunule.

Otsustati, et juhatus on 5-liikmeline ning uueks esinaiseks valiti allakirjutanu. Järgnes ühisettekanne tuntud-teatud loodusmeestelt Toomas Jüriadolt, Tiit Kändlerilt ja Tiit Hundilt.

Juhatuse esimesel koosolekul tuli jutuks uus tegevuskava ning plaanid uueks aastaks. Oldi ühel nõul, et järjepidevuse säilitamiseks on elutähtis noorte kaasamine oma üritustesse, samuti info leviku tagamine.

Eelnevalt laialijagatud ankeetidest kokkuvõtet tehes selgus, et inimesi huvitavad eelkõige loengud, ettekanded ja vestlusringid, seejärel retked loodusesse ning loodusharidust edendavad ettevõtmised. Arvati, et üritused peaksid toimuma vähemalt korra kvartalis ning eelteavitamine tuleks korraldada kas posti või telefoni teel ning kindlasti kuulutada ka Sõnumitoojas. Samuti oodati juhatuselt enam aktiivsust ja laiema üldsuse kaasamist seltsi tegevusse.

Selle aasta Esimene loeng on jaanuarikuus. Toimub arheoloog Gurly Vedru ettekanne teemal “Kuusalu valla vanemast asustusest Kaberla küla näitel”. Tutvustatakse meie kodukoha vanemat ajalugu. Loengut illustreerivad pildimaterjal ja arheoloogilistel kaevamistel saadud leiud. Seega avaneb ainukordne võimalus oma kodukoha sajanditetagust eluolu lausa oma käega katsuda.

Kõik teiepoolsed ettepanekud või küsimused on teretulnud e-posti aadressil elks.kuusalu@hot.ee või allakirjutanu telefonil 056 664 141. Samuti palun kõiki seltsi liikmeid, kes on vahepeal vahetanud elupaika või telefoninumbrit, sellest kindlasti teada anda.

SIIRI TAMM,

ELKS Kuusalu

osakonna juhatuse esinaine

Hirvlis oli tore jõulupidu

20. detsembril oli Hirvli vanas koolimajas jõulupidu.

Ruum oli meeldivalt kaunistatud kuuse ja küünaldega. Pikad lauad ja pingid ning triibulised kodukootud vaibad andsid koduse tunde.

Peo korraldajad olid külavanem Andres Turgan ja raamatukogu juhataja Maimo Liivik. Osavõtjaid oli umbes 40, neist kõige nooremad aasta ja nelja kuused Ako Randmaa Kabaku talust ja Heliise Karjatse Paju talust. Kõige vanem oli 87- aastane Ida Heinkriis Taganõmme talust.

Peo hing ja perenaine Lea Räni-Ojamäe esitas kaunil ja kõlaval häälel mitu ajakohast laulu. Heldur Rahurand meenutas nooruspõlve ja vanas koolimajas poisina veedetud aastaid ning rõõmustas selle üle, et külasse on tulnud nooruslikku reipust ja palju väikesi elanikke.

Ja siis tuli oodatud jõuluvana. Ta ütles salmisõnad ette neile, kes seda ise korralikult teha ei osanud.

Kohale ilmus veel näärisokk, põrandale laotati õled, tuletati meelde vanade eestlaste jõulukombeid. Lea esitas šamaanitrummi saatel esivanemate hingede loitsu. Lõbusaid ringmänge ja ühislaule saatis kitarriga Anti Toomingas.

Peolaud oli rikkalik — soolased suupisted, kompvekid, piparkoogid, morss, kringel, kohv ja koduõlu.

Tuhat tänu vaevanägijatele!

AITA KARJATSE

Uudised

Kuusalu vallamajas uued telefoninumbrid

Uuest aastast on Kuusalu vallamaja telefonide analoog-jaam vahetatud digitaalse keskjaama vastu. Seni oli vallamaja ametnike peale kokku vaid 5 telefoninumbrit, sekretär suunas kõnesid. Keskjaam oli vananenud, tekkisid tõrked. Nüüd on igal ametnikul oma telefoniaparaat ja oma telefoninumber. (Vaata lk 7) Kõigile saab helistada otse, vaid vallavanemale tuleb kõne võtta sekretäri kaudu. Keskjaamas on ka mobiilikaart ning vallamaja telefonidelt mobiiltelefonidele väljahelistamise korral muutub number mobiilinumbriks, mis on 052 67 897. Sel numbril saab ka vallamaja keskjaama sisse helistada. Sekretäril on seoses ümberkorraldustega uus aparaat, kust näeb, millistel telefonidel parajasti räägitakse. Uus keskjaam maksis üle 59 000 krooni.

Loksa vallal uus sõiduauto

Loksa valla 2003. aasta eelarvesse kavandati uue sõiduauto soetamiseks 250 000 krooni. Aasta viimasel töönädalal osteti firmast Fakto uhiuus Nissan Almera (pildil), mis maksis 247 000 krooni. Autoga sõidab vallavanem Madis Praks, kuid vajadusel ka teised vallamaja töötajad. Seni sõitsid Loksa valla ametnikud 1996. aastal ostetud Nissan Almeraga, mis kavatsetakse ära müüa.

Ka Anija vald jagas jõulutoetusi

Läinud aasta lõpul otsustas Anija vallavalitsus maksta valla paljulapselistele peredele ja puuetega lastele jõulutoetust. Kokku maksti toetusi välja 41 000 krooni eest. Toetust said 33 nelja- ja enamalapselist peret ning 38 puudega last. Viiel eakate inimeste jõulupeol (Anijal, Kehras, Voosel, Alaveres ja MTÜs Koostöö Koda) osalenud said vallalt kingiks šokolaaditahvli. Neid jagati enam kui 300.

Anija vallavalitsus kinkis suurematele küladele ilutulestiku

Vallavalitsus finantseeris lisaks Kehras aastavahetusel toimunud ilutulestikule, mis läks maksma 1500 krooni, ka kaheksa suuremate külade tulevärki. 500-kroonised pürotehnikapaketid kingiti Alavere, Voose, Pikva, Anija, Lilli, Härmakosu, Soodla ja Salumäe küladele. Vallavalitsuse kultuurispetsialist Annely Pakkane selgitas, et ilutulestiku said valla poolt need külad, kus külategevus aktiivsem. Paketid andis vallavanem Olav Eensalu külavanematele üle möödunud aasta viimasel päeval.

Polügooni detailplaneeringu arutelu lükkub edasi

Kolmapäeval, 7. jaanuaril kell 15 pidi Kuusalu rahvamajas toimuma kaitsejõudude keskpolügooni detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu. Avalik väljapanek toimus 1.-14. detsembrini 2003. Kuusalu vallavalitsus otsustas 30. detsembril, et polügooni detailplaneering suunatakse 14.-28. jaanuarini täiendavale avalikule väljapanekule. Vallavanem Herko Sunts: „Tegemist on väga olulise planeeringuga, mis puudutab paljude inimeste huvisid ning elukorraldust. Kuna väljapaneku teisel nädalal tekkis mõningane segadus, vallamaja töötajad olid haiged, polnud küsimustele vastajaid, otsustasime anda veelkord inimestele võimalus polügooni asjus sõna sekka öelda.“ Ta rääkis, et on juba esitatud 18 mahukat vastulauset, enamasti on need tulnud teistest polügooniga piirnevatest valdadest. On ka advokaadibüroo koostatud vastulause — inimesed on pöördunud abisaamiseks juristide poole. Nüüd on vastulausete esitamise viimane tähtaeg 28. jaanuar. Detailplaneeringu avalik arutelu toimub 5. veebruari õhtul Kuusalu rahvamajas.

Tallinn küsib omavalitsustelt huvikoolis õppijate pearaha

Detsembris saatis Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula Harjumaa omavalitsustele kirja, milles palus 2004. aasta eelarves arvestada Tallinna huvikoolides õppivate laste õppekoha tasuga. „Arutasime seda Harjumaa Omavalitsuste Liidus ning selgus, et ka mõnede Harjumaa valdade vahel toimub huvikoolide osas arvlemine,“ ütles HOLi juhatuse esimees ja Raasiku vallavanem Andre Sepp. Ta märkis, et ükski seadus omavalitsusi huvikooli pearaha tasuma ei kohusta. „Seega jäi HOL seisukohale Tallinna linnale seda raha mitte maksta ning alustada läbirääkimisi selle tasumiseks edaspidi.“ Andre Sepp lisas, et seni pole Tallinna linn huvikooli õppekoha maksumust kehtestanud ning omavalitsustel puudub ülevaade, kui palju nende lapsi käib pealinna huvikoolides. „Arvan, et 2004. aasta eelarvetesse me huvikooli pearaha ei planeeri,“ sõnas ta.

Pühad õnneks suurte tulekahjudeta

Jõulupühad ja aastavahetus möödus Ida-Harjumaal rahulikult. Siiski läksid Kehra tuletõrjujad juba pool tundi pärast aasta vahetumist appi päästjaile Kose valda, kus oli raketist süttinud elumaja kõrvalhoone. Loksa komando kustutas 1. jaanuari varahommikul kell 5 Nooruse tänaval põlenud mahajäetud autot. Kiiu komandol pühade ajal väljasõite ei olnud.

Loksal haldab nüüd kortermaju MINU VARA IDA

Detsembri lõpus ilmusid Loksa mitmekorteriliste majade seintele teated, et alates 1. detsembrist 2003 haldab Minu Vara Gruppi kuuluv ettevõte AS Minu Vara Ida elamuid Loksa linnas. Loksa kommunaalettevõte Eduliini Grupp on andnud üle ja Minu Vara Ida vastu võtnud elanike kaasomandis olevate elamute haldamise koos kohustusega tagada hoonete korrashoid ja tehniliste süsteemide toimimine. Teates kinnitatakse, et korteriomanike jaoks hooldustasud ei muutu, rakendatakse seniseid teenuste hindu. Loksa linnavolikogu liige Ilmi Ternovskaja tegi linnavalitsusele järelpärimise, kuidas sai Eduliini Grupp tõsta veidi enne seda prügiveo hinda ja majade hooldustasu ilma, et linnavalitsus oleks neid kinnitanud. Ning kuidas sai majade haldamist üle anda teisele firmale, kui linnavolikogu polnud seda otsustanud. Loksa linnasekretär Anti Pärtel selgitas Sõnumitoojale, et majad on antud Eduliini Grupi hallata, firmat pole likvideeritud ning linnaga sõlmitud lepingu järgi vastutab haldamise eest jätkuvalt Eduliini Grupp. Hindade kohta ütles ta, et vastavalt seadusele kinnitab linnavalitsus vee-, kanalisatsiooni- ja soojahinnad.

Anija vallas vallavara müügiks eraldi komisjon

Eelmise aasta viimasel istungil moodustas Anija vallavolikogu vallavalitsuse juurde alalise vallavara kasutamise ja käsutamise komisjoni, mille ülesandeks on korraldada ja läbi viia volikogu ning vallavalitsuse välja kuulutatud tehingute tegemine vallavaraga kehtestatud tingimustel ja korras (enampakkumised jms). Komisjoni kuuluvad vallavalitsuse finantsosakonna juhataja Mati Keridon (esimees), volikogu liige Ellen Pajumäe, erastamisspetsialist Ilsia Väli, maakorraldaja Mait Paasik ning jurist Esko Hillep.

Loksa vallas tuleb 260 võrguluba jaotada 235 kalurile

Loksa vallas jagatakse tänavu piiratud kalapüügiõigusega rannakaluritele sama palju võrgulube kui möödunud aastal. Võrgulube on 260. Avalduse on kirjutanud 235 rannakalurit, neist 22 soovivad üht võrguluba. Iga rannakalur saab ühe võrguloa ning ülejäänud 25 luba jaotatakse loosiga 213 kaluri vahel. Mõrralubasid on 38, taotlejaid 51. Põhjaõngede lubasid on 18, soovijaid 20. Ka need load loositakse. Valla looduskaitseinspektor Karli Lambot ütles, et lubasid hakatakse väljastama juba sel neljapäeval vallamajas. Loksa linnale on antud 16 võrguluba, taotlejaid on 40. Jaotuse otsustab kalastajate selts.

Anija vallal koduloomade pidamise eeskiri

Detsembris kinnitas Anija vallavolikogu 14 poolthäälega koerte, kasside ja teiste koduloomade pidamise eeskirja vallas. Volikogu esimees Tõnis Väli ütles, et see on ajalooline dokument, kuna üheski teises Eesti omavalitsuses pole seni koduloomade pidamist reguleeritud. Eeskirja kohaselt peab Anija vallavalitsus ühtset loomade registrit, mille eesmärk on tagada loomade identifitseeritavus ning nende omaniku tuvastamise võimalus. Vallavalitsus korraldab omanikuta või hulkuvate loomade püüdmist. Püütud looma hoitakse 14 päeva varjupaigas, kui selle aja jooksul ei ole võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, on õigus loom hukata.

Anija vald müüb vara

Anija vallavolikogu otsustas eelmise aasta lõpul müüa avalikul enampakkumisel kuus hoonet. Alghinnaga 2000 krooni läheb müüki Onu Tomi küün Pikva külas, 10 000-kroonise alghinnaga korduvalt müüa üritatud ait-kuivati Linnakse külas ja 75 000 krooniga kuivati-söökla Linnakses. Lisaks müüakse tervikvarana Voose farm (alghind 50 000 krooni), saun-jahimaja vundament Ülejõe külas (30 000 krooni) ning endine Mustjõe hapnikuvabrik (45 000 krooni). Enampakkumise osavõtutasu on 1000 krooni ja tagatis 10 protsenti alghinnast. Onu Tomi küüni enampakkumisel osalejatel tuleb arvestada muinsuskaitseameti kaitsekohustises sätestatud tingimustega.

ANIJA VALD

· Anija vallavolikogu kinnitas eelmise aasta viimasel istungil valla vapi ja lipu kasutamise korra.

· Anija vallavolikogu kinnitas detsembris Aegviidu vallaga liitumisläbirääkimiste ühiskomisjoni volikogu esimehe Tõnis Väli, vallavanem Olav Eensalu, finantsosakonna juhataja Mati Keridoni ja jurist Esko Hillepi. Asendusliige on abivallavanem Jaak Kalle.

· Anija volikogu tunnistas kehtetuks 1995. aasta määruse, millega kehtestati ehitusalaste lubade väljastamise eest teenustasu.

· Anija vallavolikogu otsustas müüa 20 000 krooni eest Kehras Laste t 4 asuva tootmishoone OÜle Codori, kellel asub samas hoones juustutööstus.

· Anija vallavolikogu kinnitas valla allasutuste palgaastmed ja -määrad 2004. aastal.

· Anija vallavolikogu kinnitas hariduskomisjoni liikmeks volikogu liikme Tiiu Trisbergi.

Sport

Harjumaa eelmise aasta parimad koolid spordis olid Kuusalu keskkool ja Aruküla põhikool

Harjumaa Spordiliit selgitab juba mitmendat aastat järjest parimaid koole spordis.

Koolidevaheline paremusjärjestus sai paika eelmise aasta lõpus. Kompleksarvestusse läksid võistlused teatesuusatamises, rahvastepallis, kergejõustikus, murdmaateatejooksus, jalgpallis, lauamängudes, korvpallis ja ujumises.

Põhikoolide grupis kaitses edukalt oma mullust esikohta Aruküla, keskkoolide grupis oli võidukas Kuusalu.

Põhikoolide grupis osales 229 punktiga võitjaks tulnud Aruküla kõikidel aladel. Ka teine koht tuli meie piirkonda. Raasiku põhikool kogus 220 punkti. Kolmandaks tulnud Padise aga 189 punkti. Kahekümne osalenud kooli hulgas sai Alavere üldkokkuvõttes seitsmenda koha.

Keskkoolide arvestuses kogus võitjaks tulnud Kuusalu 223 punkti, nemadki osalesid tänavu kõikidel kavas olnud spordialadel. Teiseks tulnud Kiili kool kogus 208 punkti, jättes 195 punktiga kolmandaks mulluse võitja Saue gümnaasiumi.

Kahekümne osalenud keskkooli hulgas sai Loksa I keskkool kuuenda koha, kuigi nemad ujumises ja lauamängudes ei osalenud.

Meie teised keskkoolid leiame lõpuprotokollist Kehra üheksandalt, Kolga kolmeteistkümnendalt ja Loksa Vene gümnaasium kuueteistkümnendalt positsioonilt.

Koolide võitjate suured karikad ja alade võitjate karikad antakse üle jaanuari keskel Tallinna Lillepaviljonis toimuval Harjumaa Spordiliidu 2003 spordiaasta pidulikul lõpetamisel.

MATTI KRÖNSTRÖM

Aastalõpu saalijalgpalliturniiril läks paremini FC Jokeril ja Kuusalu SK Radal

Kehra Tempori, Loksa RSK, FC Joker ja Kuusalu SK Rada saalijalgpallimeeskonnad osalesid traditsioonilisel aastalõputurniiril.

Kõige napimalt jäid poolfinaalikohast ilma FC Joker ja Kuusalu SK Rada meeskonnad, kogudes edasipääsenud meeskonnaga võrdselt punkte. Raasiku jalgpallurid suutsid ainsana alistada III ja IV liiga turniiri võitnud Märjamaa Kompanii meeskonna.

IV liiga turniiril mänginud Loksa RSK meeskond kaotas avamängu 0:2 FC Toompeale, 1:0 suudeti üle mängida FC Corpore ning suureskooriliselt 1:4 jäädi alla SK Mercuryle.

FC Joker alistas avamängus 1:0 hilisema võitjameeskonna Märjamaa Kompanii, neile sai aga saatuslikuks teises mänguvoorus saadud 0:2 kaotus Roosna-Alliku meeskonnalt. Kolmas mäng Tallinna JK Piraaja vastu võideti 4:1. See tagas alagrupis teise koha.

Sama kohaga pidi leppima II liiga turniiril ka Kuusalu SK Rada meeskond. Neil tuli avamängus tunnistada Tarvastu meeskonna 1:0 paremust, ei aidanud enam võit 1:0 Sõrve jalgpalliklubi ja 3:2 Tartu Olümpia 2000 meeskonna üle. Surnud ringiga sai koha poolfinaalis Tartu meeskond.

III liiga turniiril mänginud Kehra Tempori alistas 2:1 FC Hansa Unitedi, mängis 1:1 viiki pealinna meeskonna Lival Spordiga ja 3:4 jäädi alla Võru jalgpalliklubi meeskonnale.

Kõige parema koha turniiril said FC Jokeri noorjalgpallurid (D-2 vanuseklass). Alagrupiturniiril said nad loobumisvõidu FC Flora Rakverelt, alistati 2:0 Viljandi Tuleviku noored ning 0:0 viigistati Tallinna Jalgpallikooli meeskonnaga.

Poolfinaalis jäädi 0:2 alla turniiri võitnud Tallinna S.C.Realile, 3.-4. koha mängus tuli sama skooriga alla vanduda Sillamäe Kalurile. Kuid neljas koht selles vanuseklassis, kus mängisid kõik parimad meeskonnad, on saavutus omaette.

MATTI KRÖNSTRÖM

Kuusalu uue piljardisaali avavõistluse võitis Peeter Plakk

Kuusalus avatud uue piljardisaali esimese võistluse võitis PEETER PLAKK.

Kuusalu kaubamajas endise toidukaupluse ruumides on uue vaba aja veetmise paiga remondi ja ruumi kujundamisega jõutud lõppjärku, kuid maha on peetud juba esimene turniir.

Kuusalu piljardiklubi korraldatud jõuluturniiril osales 9 mängumeest, kõigil tuli turniirisüsteemis pidada 8 kohtumist. Kaotuseta ei suutnud turniiri läbida ükski mängija.

Kuue võidu ja kahe kaotusega oli võidumees Peeter Plakk. Võrdselt viis võitu said selle piljardisaali peremees Jaan Lorens seenior, Siim Sits ja mulluse jõuluturniiri võitja Margo Reiska. Eeltoodud järjekorras oldi ka turniiri lõpuprotokollis.

Uues piljardisaalis on üles pandud kolm võistluslauda ning nende taga peetigi avaturniir.

Jaanuari alguses peetakse Kuusalus vabariiklik turniir, mis on saanud kindla koha ka selle spordiala vabariiklikus kalendris.

MATTI KRÖNSTRÖM

Spordiuudised

Eesti jalgpallis käib ettevalmistus 2004.aasta hooajaks. Selgunud on meistrivõistlustel osalevad meeskonnad meistrisarjas, esiliigas ja II liigas. Kuusalu SK Rada jalgpallimeeskond hakkab mängima nagu mullugi II liiga põhja/ida tsoonis. Sinna kuuluvad veel Tallinna Kalev, Tallinna Puuma, Tallinna Jalgpalliklubi Junior ja Tallinna Legion (endise nimega Jalgpalliklubi Voka). Kindlasti on üks peapretendente esikohale hästi komplekteeritud Tartu Tammeka meeskond.

MATTI KRÖNSTRÖM